Pirita kloostrile kaalutakse püsiva katuse rajamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pirita kloostrile ajutise katuse rajamine 2016. aastal.
Pirita kloostrile ajutise katuse rajamine 2016. aastal. Autor/allikas: SCANPIX/Postimees/Sander Ilvest

Aastaid ideena õhus olnud Pirita kloostri katus võib lõpuks teoks saada, kuid enne otsuste tegemist on vaja uurida, kas ja kuidas austusväärses eas ehitis katuse välja kannataks.

Püsiva katuse ideele avaldas toetust ka Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf, kelle sõnul oleks katus hea ja lubaks linnale kuuluvat kloostrit paremini kasutada.

"Selle katuse mõttega on mängitud juba palju-palju aastaid, aga ühel või teisel põhjusel pole mõttest kaugemale saanud. Me saaksime ruume kasutada erinevateks üritusteks ja miks ka mitte kloostri tutvustamiseks. Käisin hiljuti Padise kloostris, seal on tehtud hästi vahvalt, pandud osaliselt kloostrile katus peale ja seal on elektroonilised tulbad, mis räägivad lugusid kloostri ajaloost. Miks ka mitte Tallinnas sellist asja teha," ütles Klandorf ERR-ile.

Tegu oleks niinimetatud liikuva katusega. Tallinna linn on katuse rajamise kohta küsinud hinnangu ka muinsuskaitseametilt, kus ollakse asjaga päri, kuid enne tuleks teha uuring, mis selgitaks välja, millises seisus on kloostri müürid ning kuidas hooajalist katust üldse rajada. Amet soovitab võrdlevat analüüsi, kus kasutataks näiteid laiast maailmast.

Senine praktika on näidanud, et katust oleks vaja, sest erinevate ürituste jaoks kasutatavad ajutised katused on kallid. Näiteks Tallinna korraldatav Birgitta festival neelab ainüüksi ajutise katusega linna eelarvest üle poole miljoni euro.

"Me igal aastal paneme Birgitta festivali ajaks katuse ja võtame maha, kui see paar nädalat möödas on. Ja siis tulevad järgmised kontserdi tegijad, kes jälle panevad katuse peale ja jälle võtavad maha. See on üsna kulukas lõbu. Kui mälu ei peta, siis on linn kulutanud tublisti üle poole miljoni Birgitta festivali ajaks katuse peale panemiseks ja mahavõtmiseks," lausus Klandorf.

Nii kaua, kui uuringut pole tehtud, ei saa rääkida ka arhitektuursetest lahendustest ega katuse maksumusest. Uuring peaks ennekõike andma vastuse, kas katuse rajamine on insenertehniliselt võimalik ja rahaliselt mõttekas.

"Eks uuringud tuleb ära teha ja siis saab selgema pildi. Loomulikult tuleb teha konkurss, kui on selged andmed, millist katust sinna saab teha. Kindlasti tuleb arhitektuurikonkurss sinna peale teha, sest see peab olema ilus ja väärtuslik, et kõik sellega rahule jääksid," märkis Klandorf.

Muinsuskaitseametilt sai linn nõustuva vastuse umbes kuu tagasi ning praegu pole veel linnavalitsuses otsustatud, millal uuring võiks teoks saada. "Eks nüüd tasub linnaplaneerimise ametiga läbi rääkida ja see kiri üles tõsta, mis soovitusi muinsuskaitseamet andis ja kuidas seda teha ja siis võib-olla leiame vahendeid ja tuleb sellega tasapisi tegelema hakata," ütles Klandorf.

Kui kõik konkreetsemaks muutub ning hakatakse juba konkursse välja kuulutama, suheldakse kindlasti ka kloostri territooriumil toimetava Püha Birgitta kloostriga, ütles abilinnapea. "Eks nemad ka kindlasti osalevad, aga sinna on veel aega, meil pole nendega veel koostöölepingutki sõlmitud," lausus Klandorf.

Pirita linnaosakogu tegi eelmisel kevadel ettepaneku kaaluda Pirita kloostrile püsiva katuse ja akende paigaldamist, et võimaldada selle mitmekülgsemat kasutust. Püsivat katust ei toetanud ei muinsuskaitseamet ega Tallinna linnaplaneerimise amet.

Pirita linnaosa valitsus korraldas hiljuti kloostri katuse kohta küsitluse ning 69 protsenti vastanutest leidis, et katus on hea mõte.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: