Asjatundjad väidavad, et talvise militaarvõistluse paneb paika eeskätt ilm. Utria dessandi osalejaid on kimbutanud kord 30-kraadine pakane, kord vesine sula. Need, kes päeval ja öösel liikudes ning vastutegevust ja tuult trotsides 60 kilomeetri kaugusele finišisse jõudsid, olid endaga rahul.

"Põhimõtteliselt mõlemad ööd oleme liikunud ega magada väga palju pole saanud, aga mulle see meeldib, sest see lumi, talv, suusad – vägev värk tegelikult. See ilmastik ja Ida-Virumaa maastik annab teistsuguse pingutuse. Tormimurdu on palju, hooldamata metsa, soid on väga palju, see on see peamine pingutus," rääkis Tõnu Niilo Kuperjanovi jalaväepataljonist.

Utria dessandi võitmiseks peab trassil kiiresti liikuma ja edukalt lahinguülesandeid täitma. Suurimaks võiduks peetakse siiski eneseületust.

"Lõppu jõudmine on ikkagi see kõige tähtsam asi. Me ei tule siia nendele võistlustele reeglina võitma, me tuleme seda läbima. See on katsumus iseenda jaoks peamiselt, mitte selle auhinna nimel," ütles Niilo.

Eelmise Utria dessandi võitsid Vändra kaitseliitlased. Seekord olid nad samuti tugevad, kuid õnnest jäi veidi puudu.

"Sa võid valida oma trassi metsas, nii kuidas sa tahad, aga kui sa kogemata ikkagi vastutegevusele täpselt sülle satud, siis õnn vahest mängibki rolli. Ka nii-öelda kontrollpunktides, kus ülesande lahendamisel võib-olla teinekord õnnefaktorit vaja, asjad kõik õnnestuksid just täpselt nii, nagu sa soovid," ütles Kristo Sinivee Vändra malevkonnast.

Parimaks välisvõistkonnaks, aga neid oli seekord tervelt 10, osutusid leedukad, kes said 4. koha. Kokku osales Vabadussõja Narva vabastamise lahingute radadel kulgevas militaarvõistluses 19 võistkonda.