Maavalitsuste järel loodud regionaalhaldus hakkab taas paisuma

Rahandusministeerium.
Rahandusministeerium. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kui mõni aasta tagasi kaotati maavalitsused, siis sellest aastast vähenes poole peale ka regionaalhalduse osakondade arv. Maavalitsuste ligi 500 töötajast on alles jäänud üle Eesti alla 30 regionaalhalduse ametniku-spetsialisti, aga neid on nüüd plaanis taas juurde palgata.

Maavalitsused lõpetasid oma tegevuse 1. jaanuaril 2018 ja nende ülesanded jagati ära erinevate riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vahel. Endiste maavalitsuste n-ö järeltulijad on rahandusministeeriumi alluvuses tegutsevad osakonnad, kus valdavalt tegeletakse planeeringutega.

Veel eelmisel aastal oli regionaalhalduse osakonnas 15 maakondlikku osakonda, tänavu 1. jaanuarist on järel seitse.

"Osad tööd said seal otsa ja tehtud ja nüüd on seitse talitust. Ega seal suurt muud ei olegi. Kui need talitused loodi, siis üks nende ülesanne oli maavalitsuste varadega seonduv. Päris palju varasid jäi maavalitsustest alles, arhiivid jäid alles," selgitas regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets.

Regionaalhalduse lääne talituse juhatajana on sellest aastast ametis Jaan Leivategija, kes ütleb, et talituse põhitegevus on valdavalt seotud planeeringutega.

"Alates riigi eriplaneeringutest, maakonna teemaplaneeringud vajadusel, omavalitsuste üldplaneeringud," loetles ta oma ülesandeid.

Väino Tõemets kinnitab aga, et n-ö juhtivtöötajate ametikohti küll koondati, aga samas tuleb lähiajal erinevaid teisi spetsialiste regionaalhalduse osakonda hoopis juurde palgata.

"Tuuleparkide elektriliinid, merekaablid, erinevad 2+2 maanteed, on see siis Põhja-Eestis või lõuna pool Pärnu kandis, seal töömaht hüppeliselt kasvab," selgitas Tõemets.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: