Süüdistuse järgi viidi SLK-st 2016. aasta alguses välja esmalt neli miljonit eurot, kui SLK omandas AS Holostov Kinnisvarahalduse aktsiad, mille eest maksis enam kui viis miljonit eurot, kuid mille õiglane hind oli prokuratuuri teatel ligikaudu üks miljon.

Sama aasta suvel asutas SLK neli uut osaühingut, kellele võõrandas enda omandis olnud neli parvlaeva, misjärel müüdi need neli osaühingut täies ulatuses AS Holostov Kinnisvarahalduse kontrolli all olevale ettevõttele. Süüdistuse järgi ei olnud need tehingud SLK-le majanduslikult otstarbekad ega vajalikud ning kahjustasid taas SLK varalist seisundit.

Veel pannakse süüks seda, et 2018. aasta alguses korraldas Vjatšeslav Leedo uue ning tema kontrolli all oleva osaühingu loomise, mille kasuks panditi SLK omanduses olevad AS Holostovi Kinnisvarahalduse aktsiad. Seejuures anti loodud osaühingule õigus panditud aktsiad ka võõrandada. Aktsiate selliselt pantimine ei ole süüdistuse kohaselt SLK huvides ning selle eesmärgiks oli süüdistuse kohaselt raskendada SLK pankroti korral võlausaldajate nõuete tagamist.

Lisaks on süüdistus esitatud selles, et Vjatšeslav Leedo heakskiidul võltsiti 2018. aasta kevadel 2006. aasta kuupäevaga garantiikiri, mille kohaselt andis SLK AS-le Saare Finants (AS Holostov Kinnisvarahaldus on selle AS-i õigusjärglane) kohustuste täitmiseks OÜ Narva-Line ees garantii summas 300 miljoni krooni. Seejärel kasutas AS Holostovi Kinnisvarahaldus võltsitud garantiikirja, et esitada hagiavaldus SLK vastu, mille maakohus rahuldas ning mõistis SLK-lt välja 18,9 miljonit eurot.

Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kaido Tuulemäe sõnul on prokuratuur praeguseks kogunud piisavalt tõendeid selle kohta, et SLK endisi juhtivtöötajad süüdistada teadlikult äriühingule kahjulike otsuste tegemises. "Otsuste elluviimisega kahjustati oluliselt SLK varalist seisundit ning seeläbi võlausaldajate huve."

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Lauri sõnul tuvastati kriminaalmenetluses, et süüdistatavad tegid võlgniku varadega ebamõistlikke tehinguid ning võltsisid fiktiivse nõude tekitamiseks garantiikirja, mida kasutati pankrotimenetluses teiste võlausaldajate ees eelise saamiseks.

"Selliselt üritati suurima võlausaldajana saavutada kontroll SLK pankrotimenetluse üle, vabaneda teiste võlausaldajate nõuete täitmisest  ja vastutusest pääseda. Antud juhul räägime ka väga suurtest, miljonitesse eurodesse ulatuvatest kahjunõuetest, mida süüdistuse kohaselt vältida sooviti. Võlausaldajate huvid pankrotimenetluses peavad olema kaitstud ning halbade äriliste otsuste ja oma võlgade eest tuleb vastutada," sõnas Laur.

Kannatanud on esitanud tsiviilhagisid 20 miljoni euro ulatuses. Kriminaalasjas on nii tsiviilhagide kui ka kriminaaltulu nõude tagamiseks arestitud vara ja kohaldatud kohtulikke hüpoteeke 14 miljoni euro ulatuses

Kohus on määranud eelistungi ajaks 30. märtsi.