Teisipäeval algavad Euroopa Parlamendi presidendi valimised oleksid pidanud toimuma igal juhul ning senise juhi David Sassoli surm oli vaid kurb ootamatus.

Kuid valimiste tulemus kipub olema üsna ootuspärane. Kuivõrd 2019. aastal nii kokku lepiti, siis valitakse uueks presidendiks ilmselt Euroopa Rahvapartei esindaja. Selleks on Maltalt pärit Roberta Metsola.

Viimastel nädalatel on ta käinud esinemas ka sotsiaaldemokraatidele ja liberaalidele, kes ta valimisse ilmselt suure panuse annavad.

"See kohtumine oli sümpaatne, meeldiv - ta ei jäänud vastuseid võlgu. Kõik vastused ei pruukinud meeldida, aga kui ta valitakse presidendiks, siis ta saab olema Euroopa Parlamendile, ma arvan, hea president," ütles sotsiaaldemokraadist parlamendisaadik Marina Kaljurand "Aktuaalsele kaamerale".

"Sisuliselt tundub hetkel küll, et valitakse. Kuigi see polnud Renew's väga lihtne otsus, arvestades tema n-ö track record'it hääletamisel. Meil on teatud punased jooned ja üks nendest on abordiõigus. Ja ta hääletas sellele vastu kunagi. Nii et see on see, millega teda tükk aega piinati fraktsioonis. Aga ta seletas seda sisepoliitiliste põhjustega, ta ütles, et tegelikult ta pole abordi vastane. No umbes selline jutt oli," rääkis keskerakondlasest parlamendisaadik Yana Toom.

Abordivastasus oli probleemiks ka sotsiaaldemokraatide leeris. "Ta ütles ka nendele küsimustele vastates väga ausalt, et kui ta valitakse Euroopa Parlamendi presidendiks, siis ta ei ole enam EPP president, vaid ta on kogu parlamendi president ja hakkab väljendama mitte oma isiklikke seisukohti, vaid hakkab väljendama Euroopa Parlamendi seisukohti," selgitas Kaljurand.

Presidendiks kandideerivad peale Metsola veel roheliste esindaja Alice Bah Kuhnke, vasakpoolsete Sire Rego ning parempoolsete Kosma Zlotowski.

Valimisprotseduuri järgi saab kolmes esimeses voorus hääle anda kõigi nelja poolt ning kui nende jooksul keegi enamust ei saa, siis otsustavasse vooru lähevad kaks populaarsemat kandidaati. Seal võidab see, kes enim hääli saab.