Roose selgitas, et Euroopas jääb avalik-õiguslike meediaorganisatsioonide rahastus SKP-st 0,1 ja 0,3 protsendi vahele ning keskmine näitaja on 0,18. Eestis oli avalik-õigusliku meedia rahastus 30 aasta eest SKP-st 0,41 protsenti, kuid praegu on see langenud 0,12 protsendile.

"Me teeme üle-euroopalist eksperimenti, kui odavalt on veel võimalik teha usaldusväärset ringhäälingut. 4,5 eurot, mida iga maksumaksja kuus läbi riigieelarve maksab, on tänasel päeval kõige odavam teenus, mida üldse meediast osta saab. Selle sees on viis raadiojaama, neli telekanalit, kolmes keeles tehtavad portaalid," rääkis Roose.

Roose ütles, et tõele ei vasta Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvaldi väide, nagu oleks Ekspress Meedia ja Postimees Grupi eelarved rahvusringhäälingust väiksemad ning et Soomes olevat olukord vastupidine.

"Siin kolleegide abiga kontrollisime konkurentide käibeid ja see [Soonvaldi] väide ei vasta tõele. Ekspress Grupil oli see üle 60 miljoni ja Postimees Grupil ilma telekanaliteta 35 miljonit. Ehk need summad on suuremad kui ERR baaseelarve," sõnas Roose.

Erameedia tegelikud konkurendid on sotsiaalmeedia hiiud

Miks erameedia juhid ERR-ile viimasel ajal nii aktiivselt juhtimisnõu jagama on hakanud, ei osanud Roose öelda.

"Minus tekitab see natuke sooja nostalgiat. Sellest ajast, kui mina erameedia juhina töötasin, ma ei mäleta, et oleksin kordagi tahtnud Allikmaad, Raagi või Šeini õpetada. Me kulutasime aega oma väljaannete peale, mitte kolleegide õpetamisele ja tiraažid olid siis ka suuremad," sõnas Roose.

Roose tõi välja, et erameedia raporteerib viimasel ajal pidevalt, kui hästi neid läheb, mistõttu jäävad talle arusaamatuks ründed ERR-i aadressil. Ta lisas, et tegelikuks probleemiks ja konkurendiks erameediale on globaalsed suured platvormid, kes toimetavad Eestis makse maksmata.

"Siin ma näen, et see pole aus konkurents. Aga rahvusringhäälingu peksmine siin ei aita," sõnas ta.

Kui ERR pandaks üldse kinni?

Saatejuhid küsisid Rooselt, mis juhtuks siis, kui ERR üldse kinni pandaks - nagu ka aeg-ajalt on mõtteid kõlanud.

"Mulle üheltpoolt meeldivad mõttemängud, aga kujutame korra päriselt ette olukorda, kus õhtul kell 21 enam AK-d eetrisse ei tuleks. Et mis tunne siis on? Ma usun, et paljud inimesed, kes elavad Tallinna kesklinnas, lähevad Toompeale vaatama, mis värvi lipp Pika Hermanni tipus lehvib," sõnas Roose.

Roose lisas, et isegi kui ERR-il on üks operaator või režissöör rohkem kui erameedial, siis see ongi see hind, mida tuleb maksta, et toimepidevus oleks tagatud.

"Me ei saa öelda, et täna me AK või mõne teise saatega eetrisse tulla ei saa. Me oleme niigi Euroopa kõige efektiivsem rahvusringhääling ning minu kolleegid küsivad, kuidas on see võimalik ja kas ma saaks neile tulla õpetama, kuidas nii väikese rahaga on võimalik teha usaldusväärset ajakirjandust," sõnas Roose.

Viimase institutsioonide usaldusväärsuse uuringu järgi usaldab ERR-i 74 protsenti Eesti elanikest, mis on viimase viie-kuue aasta kõrgeim näitaja.

"Me oleme selles võrdluses erinevate organisatsioonide tipus. Meist eespool on vaid jõuametkonnad, aga ülejäänud maksumaksja ülalpeetavad jäävad kaugele taha," sõnas Roose. Usaldusväärsuselt jääb ERR-ist tahapoole ka erameedia.  

Kultuur tervikuna vajab rohkem raha

Küsimusele kui efektiivselt ERR talle eraldatud vahendeid kasutab, vastas Roose, et selle üle on mitmel tasandil tõhus kontroll, alustades siseaudiitorist ja välistest hindajatest ning et isegi suurimad poliitilised oponendid on numbritega lähemalt tutvudes jõudnud arusaamale, et kõik on tehtud efektiivselt ja vaja on rohkem raha.

Roose sõnul käis ta juba eelmise aasta septembris kultuuriministeeriumis rääkimas, et vaja on lisaraha, sest ta nägi ette kasvavaid kulutusi energiale.

ERR-i juhatuse esimees märkis, et mitte ainult ERR, vaid kogu kultuur vajab rohkem raha.

Roose sõnul suhtub ta skepsisega osade poliitikute väitesse, et Eesti on kultuuri kulutuste osas väidetavalt kolme esimese hulgas Euroopas.

"Võtsime välja viimase 25 aasta riigieelarvete võrdlused. Ja selgus, et kultuuriministeeriumi eelarve on selle ajaga suhtarvuna kukkunud ligi kaks korda. Väide, et Eesti on kultuurile tehtavatelt kulutustelt Euroopas rekordiomanik, ma siiralt kahtlen selles. Kui me kultuurile nii vähe raha anname, siis miks me imestame, et näiteks ühiskondlik diskussioon nii ebakultuurseks on muutunud," sõnas Roose ja lisas, et ta julgustas kohtumisel kultuuriminister Tiit Terikuga viimast, et mitte ainult ERR, vaid kogu kultuurisektor tervikuna vajab rohkem raha.

Reklaam ETV+ kanalisse?

Küsimusele, kas ERR-i eelarvet võiks aidata päästa reklaami tagasitoomine, vastas Roose, et on eestikeelsetes kanalites reklaami tagasitoomisele kategooriliselt vastu, kuid venekeelse ETV+ puhul võiks mõttemänguna selle üle arutada.

"Ma oleks pretsedendi mõttes muidugi ettevaatlik. Aga kui korra mõelda hüpoteetiliselt, siis kui meie suured telekomid loobuks Kremli rahastatud kanalitesse reklaami ostmisest ja oleks küsimuse ees, kuidas kõnetada oma kommertspakkumistega venekeelset auditooriumit, siis mingis kontekstis võiks ju ETV+ kõne alla tulla," märkis Roose ja lisas, et see ei mõjutaks eestikeelset erameediat.