Kas 2022. aasta jaanuari keskel võime olla kindlad, et sel aastal jääb Eestis majanduskasv olematuks ja võib tulla ka kvartaleid kus on hoopis majanduslangus?

Tõsi on see, et ebakindlust on üüratult palju. Ülemöödunud ja möödunud aastal oli põhiline ebakindluse allikas koroonakriis, nüüd toovad energiahindade muutused veel täiendavat ebakindlust.  Paljudel ettevõtjatel on ikka päris keeruline selle hinnašokiga toime tulla, eriti kui veel konkurentidel kogemata soodsamad lepingud varem kokku lepitud.

Ka tarbijad hakkavad jõuliselt oma muid kulutusi vähendama, sest kommunaalarved vajavad tasumist. See on omakorda selline spiraal, mis tõmbab majandust allapoole?

Sellel võib oma mõju olla, aga muidugi praegu on veel natukene vara ütelda, kas hinnašokk on olnud nüüd nii suur. Möödunud aastatel on tarbijad olnud sunnitud koroona tõttu säästma. Lisaks sellele laekus möödunud aasta lõpus osale inimestest teise pensionisamba raha. Tarbimisvõimekus majapidamistes on olnud ikkagi väga hea.

Aga see oli hea kuni möödunud aasta novembrikuuni, kui hakkasid tulema kommunaalarved. Need olid paljudele inimetele ikka päris ehmatavad...

Jah, see on kindlasti olnud paljudele ehmatus. Aga jällegi – see ei ole kõiki ühtemoodi löönud, me teame, et umbes pooltel  tarbijatel on olnud fikseeritud paketiga lepingud.  Neile ei ole tegelikult veel see kõrge elektrihind arvetele jõudnud.

Küllap jõuab!

Jah, jõuab ja psühholoogiliselt on see mõju juba kohal, sest kulude kasvamisest räägitakse palju. Alahoidlikumad inimesed võtavad juba seda arvesse oma tarbimisotsustes, et säästa  tuleviku tarbeks. Kommunaalkulude kasvul on kindlasti negatiivne mõju, aga selle mõju suurust on veel vara öelda.    

Teisalt majanduse üldine hoog möödunud aastal oli ka ikka väga kiire,  eksportival sektoril läks hästi ja IT-sektoril läks väga hästi. Me peaksime suutma kaalukausile panna kaks asja.  Esmalt  kui palju see vana hea hoog ja inerts hoiab veel asju kasvamas versus uued negatiivsed sõnumid, mis tõmbavad meil hoogu maha. Kvartal kvartali võrdluses võime näha, et kasv on peatunud või isegi languses. Loodetavasti aasta peale kokku langust ei tule.

Palju Eesti konkurentsivõime on kiire hinnatõusu tõttu  langenud?  Meil on ju koos teiste Balti riikidega Euroopas Liidu kõige kiirem hinnakasv.

Ma arvan, et teatud sektorites on see risk olemas. Aga energiahindade, näiteks gaasihindade kasv on kõikjal Euroopas olnud kiire. Seega otseselt meie konkurentsipositsioon võrreldes teistega ei peaks halvenema. Aga Eesti on kriisist palju kiiremini taastunud ja meie üldine konjunktuur on soosinud kiiret palgakasvu. 

Ja palgakasvuga toimetulemine on ettevõtetel palju keerulisem, eriti neil, kellel on just tööjõukulud suure osakaaluga. Eesti Pank on öelnud, et liiga kiire sisendkulude kasv võib hävitada meie ettevõtete konkurentsivõimet. Ja seetõttu peaks valitsus olema ettevaatlik täiendavate kulutustega. Tõsi, energia hindu ilmselt need ei mõjuta, aga näiteks tööjõukulusid, ehitushindasid ja muid selliseid kodumaise päritoluga hinna surveid saab ka valitsus alla tõmmata, kui ise kulutab vähem.

Kas teil keskpankurina on seega hea meel, et Eesti valitsuses on võtmekohtadel reformierakonna naised, kelle ideaaliks on Eesti Panga nõukogu esimees Mart Laar? Just Laari väga jäik rahapoliitika?

Mainisin enne, et meil on olnud väga hoogne majanduskasv vähemalt siiani.  Kui selles faasis veel valitsus hoogu juurde annab majandusele, et siis me ei hädalda varsti  ainult energiahindade pärast, vaid inflatsioon toob palju suurema hinnatõusu kaasa ka teistes sektorites ja kodumaistes hindades. Kui valitsus uusi meetmeid paika paneb siis vähemalt eelarve defitsiiti sellega veel rohkem ei suurendada ei tohiks. Valitsusel laekub täiendavaid tulusid kõrgemast elektri hinnast, Eesti Energia kasumist või CO2 kvoodimüügi arvelt. Siin peaks lihtsat rusikareeglit silmas pidama: kui toetada, siis vähemalt mitte suuremas mahus kui on valitsusele laekunud täiendavad tulusid.

Keda toetada? Kas pigem ettevõtteid või inimesi?

Hädasolijaid inimesi on mõistlikum toetada. Ettevõtjate puhul võiks alata ikkagi küsida, et millised ettevõtlusriskid olid neil varem võetud?  Ettevõttete toetuste puhul peame alati arvestama ka õiglase konkurentsiga kogu Euroopa Liidu kontekstis.

Ma tegelikul tulin Eesti Panka uurima, kas meil on uus tumedam pilv silmapiiril ehk intressitõus?  Nooremad korterilaenuvõtjad ei teagi, et intressid võivad olla oluliselt kõrgemad. 2007 oli euribor neli protsenti, mis teeks ju 100 000-eurose laenu tagasimakse ühes kuus 300 eurot kallimaks. On see nüüd tulemas, sest inflatsiooni ohjeldamiseks on vaja intresse tõsta?

Ajalooliselt pole keskpanga intress olnud nulli lähedal. See negatiivne intress tuleneb puhtalt sellest, et viimasel kümnendil on inflatsioon olnud euroalal väga madal ehk alla kahe protsendi.  Seetõttu on märkimisväärsete meetmetega majandusi toetatud. Kui nüüd on inflatsioon üles hüpanud, siis on võtmeküsimus: kas see on ajutine? Vastavalt sellele peaks me reageerima. Kui inflatsioon keskpikas perspektiivis jääb kahe protsendi lähedale, siis kindlasti intressid tõusevad.

Tegelikult keskpank ju ei juhi inflatsiooni lähemate kuude võtmes. Me saame seda suunata mitme aasta ettevaates. Me vaatame majandusanalüüsi, püüame  aru saada, kuhu inflatsiooninäitaja võib jõuda ja millised on hinnasurved majanduses. Ja selle järgi  siis oma rahapoliitikat sättida. Kui praegune energiahinna šokk on ajutine, siis sellisel juhul võib-olla inflatsioon tervikuna euroalal väga kiireks ei osutugi.

Euroala majandus on alles viirusekriisist taastumas ja põhimõtteliselt ei ole tegelikult ka vaja karmi rahapoliitikat.  Aga kui energiahinnad kanduvad rohkem üle ka teistesse hindadesse, euroala majandus ja tööjõukulud kasvavad kiiresti, siis peab keskpank ka varem rahapoliitika karmistamise otsuseid vastu võtma.

Nii et kui märtsikuus koroonakriisi võlaostuprogramm lõpeb, siis tegelikult ju aprillis ei muutu mitte midagi?  

Märtsis lõpeb pandeemia varaostuprogramm, aga lisaks sellele on veel ka olnud varem kokku lepitud varaostuprogrammid.  Praegu pole kommunikeeritud, millal need  lõpevad. Selleks on vaja järgmist otsust. Ja  kindlasti intressimäärasid ei hakata tõstma enne, kui on keskpanga varaostuprogrammidest loobutud.

Praegusel ajal pole eriti populaarne tegevus muretseda kommertspankade kasumite üle. Aga kommertspangad hoiavad väga suuri rahasummasid keskpangas negatiivse intressiga, see tähendab raha sulab seal vaikselt. Ja samal ajal on inflatsioon Euroopas neli, viis, kuus, seitse protsenti. Kaua nad seda taluvad?

Eks see on nende mure. Kommertspankade teenimisvõimekus paljuski tuleneb sellest, et nad lühiajaliselt laenavad raha sisse läbi hoiuste ja siis laenavad raha välja pikema ajaga. Küsimus on nende kahe intressimäära erinevuses. Aga neil endil on võimalus keskpangalt laenata raha negatiivse intressiga ja mis on veel sügavamas miinuses. Tegelikult maksame neile peale, et nad laenaksid meilt raha! Selle eesmärk on pumbata majandusse võimalikult palju odavat raha, et koroonakriisis majandust toetada. Suvel  peaks see niivõrd sügav negatiivne intressiga toetusprogramm ära lõppema. Siis kommertspangad nii lahkelt ja nii soodsatel tingimustel raha enam keskpanga käest ei saa.  

Euroopa majandus- ja rahandusvedur on kaheldamatult Saksamaa.  Saksamaal on ka inflatsioon üle viie protsendi. Saksmaa ajakirjanduses nõutakse, et Euroopa Keskpank liigutaks end kiiremini. Tunnete survet intressi tõstmiseks?

Kõikides riikides, kus inflatsioon on kiirem ja kus tegelikult läheb euroala keskmisest paremini, tunnetakse, et rahapoliitika peaks kiiremini reageerima. Ma arvan, et Eestis meil on samasugune tunne, et kui inflatsioon on juba 12 protsenti, siis miks ometigi seal Euroopa keskpangas aru ei saada, et vaja on tegutseda?

Aga siin tuleb mõista seda, et rahapoliitikat ikkagi sätitakse euroalaüleselt. Ei ole võimalik, et euro intressid on Saksa pankadele ühesugused ja Itaalia omadele teistsugused. Aga tõsi see on, et loomulikult inflatsiooniriskid on suurenenud ja kui need realiseeruvad siis  keskpangal ei jää muud üle kui ka rahapoliitikat karmistada. Esmalt lõpetada varaostuprogrammid ja seejärel ilmselt vajadusel intressimäärasid tõsta.

Millal intressimäärad jõuavad päris nulli ja millal nad muutuvad?

Turud ootavad, et nulli võiks jõuda juba järgmisel aastal.

Kas me ei reageerinud koroonakriisi kartustele üle? Trükkisime liiga palju raha?

Minu meelest peaksime vaatama nagu veel pikemalt tagasi. Rahatrüki päästik oli tegelikult võlakriis Euroopas, laiemalt pikaajaline ülimadala inflatsiooni periood. Keskpangad kasutasid meetmeid inflatsiooni suurendamiseks. Tegelikult siiamaani ei saa öelda seda, et me oleksime kuidagi halva tulemuseni jõudnud. 

Nüüd jälgime tähelepanelikult,  kas energiahindade järsk tõus kandub pikaajaliselt teistesse sektoritesse. Aga meie meelest oleks ka väga halb see, kui me nüüd selle ühe hinnašoki peale väga järsult reageeriksime ja selle tõttu veel täiendava majanduskriisi põhjustaksime. Näiteks tehes laenutingimused väga keeruliseks – me ei taha asjatut survet majandusele peale panna. Sellest ka praegune väga ettevaatlik lähenemine.

Energiapuudus on järjest süvenev probleem ja mitte ainult Euroopas. Aasia kasvavad majandused vajavad rohkem gaasi, vajavad rohkem naftat, vajavad rohkem elektrit. See mure energiahindade pärast jääb väga pikaks ajaks, meil Euroopas võib ju mitu aastat olla inflatsioon viie protsendi ligiduses?

Me peaksime kindlasti reageerima, kui pikaajaline inflatsioon on üle kahe protsendi. Praegune viimane prognoos tegelikult väitis, et inflatsiooni oodatakse alla kahe protsendi. Prognoosis me ei näe, et energiahindadest tuleks täiendavat survet inflatsioonile, pigem vaadatakse, et nafta hind futuuride järgi peaks natukene isegi langema.

Aga tõsi see on, et meid ootab rohepööre, kus me teatud energiakandjatest loobume. Keskmises perspektiivis ilmselt tähendab täiendavat hinnasurvet ka energiahindadele. Seega oleme öelnud, et riskid inflatsioonil on ülespoole – kui näeme riskide realiseerumist, siis tuleb reageerida.

Kas Eesti huvi oleks, et euro muutuks odavamaks? Meie tooted ja teenused on väljaspool eurotsooni oleksid konkurentsivõimelisemad?

Euroalal tervikuna valuutakursi küsimus ei ole minu meelest nii kriitiline. Palju olulisem on euroala makromajanduse stabiilsus. Kui euro märkimisväärselt odavneb, siis see toob veel täiendavat inflatsioonisurvet kaasa.

Mida siis tegelikult kõige rohkem Euroopa Keskpangas kardetakse? Kui intressi tõsta, siis lihtsalt lõunaeurooplased ei saa hakkama oma võlgade teenindamisega?

Jah, seal on kindlasti erinevaid riske. Me peame arvestama, kuidas riigid tulevad toime oma laenude teenindamisega, kui intressid tõusevad. Teisalt muidugi, kui suurem inflatsioon kindlasti leevendab suurtes võlgades riikide võlariske, sest laenukoormus langeb. Mis seal salata, Euroopas on väga erineva võlakoormusega majandusi, ega see poliitika tegemist lihtsamaks kindlasti ei tee.