Kiige sõnul jääb ta selle juurde, mida juba septembris ütles, ehk et peamine mõõdik on koormus haiglaravile, ent seda tuleks laiendada tervishoiusüsteemile tervikuna.

"Praegu näeme, et omikroniga on haiglaravi koormus väiksem võrreldes delta ja alfa tüvedega, aga esmatasandi tervishoiusüsteem, perearstikeskused on jällegi väga koormatud," tõi Kiik esile.

"Kui näeme, et haiglate olukord normaliseerub, stabiliseerub veelgi, langeb veelgi, ja ka esmatasandi tervishoiusüsteemile ei põhjusta haiguse levik tõsisemaid toimepidevuse häireid, siis võimegi öelda, et oleme jõudnud tavapärasesse olukorda," ütles Kiik.

Haiglaravi mõõdikuks pandeemia käsitlusest loobumisel peab ta patsientide hulga langemist alla saja, pidades silmas just neid, kes on sattunud haiglasse raskekujulise Covidiga.

"Mitte need, kes on haiglas nakatunud või kellel on mõne muu haiguse kõrval ka positiivne PCR-test," täpsustas Kiik.

Kolmapäevase seisuga on selliseid patsiente Eesti haiglates kokku 193.

Kiik tõdes, et olukorras, kus omikroni tõttu nakatunute hulk üha kasvab, jääb koroonapass rahvusvahelisel reisimisel ilmselt veel tükiks ajaks normiks, ent selle riigisisese kasutuse vajalikkuse üle mõtlevad praegu juba paljud Euroopa riigid.

"Siseriiklikult mõtlevad riigid üha valjemini, milline on elukorraldus kevadel, suvel, sügisel jne. Praegu me veel mingeid põhimõttelisi muutusi teha ei saa, sest omikroni tase kasvab, aga see arutelu tuleb Euroopa Liidus igal juhul ära pidada," ütles Kiik.