Kaja Kallast iseloomustatakse kui põhjalikku, analüütilist ja nõudlikku juhti, kes lähtub oma otsustes ennekõike läbikaalutud argumentidest. Kuigi Kallasel on oma kindlad maailmavaatelised arusaamad, siis ideoloogiline paatos ja kõlavate loosungite hõikamine pole talle omane. Loevad argumendid ja kehtima peaks jääma pigem parima argumendi võim.

Argument aga tähendab, et iga toodud väite juurde tuleb alati pakkuda faktilist tõestust või kinnitavaid andmeid. Jutust, et "ma usun, et asjad on nii", jääb väheseks.

Eksperdid armastavad otsida infot, kaaluda põhjalikult erinevaid fakte ning lahendusteid. Kiire otsustamine ja reageerimine akuutsetele kriisidele pole nende jaoks. Kallas on ka ise öelnud, et ootab, et see kriiside aeg kord lõppeks ja saaks rahulikult valitsemisega tegeleda.

Ta sobikski rahulike aegade peaministriks, kes valmistab ette sisulisi reforme, peab nende üle debatte, kaalub pikalt erinevaid lahendusvariante jne. Eksperdihingega poliitikud tunnevad end kriisisituatsioonis silmanähtavalt ebamugavalt. Nende reaktsioon on hoopis vastupidine sellistele "poliitloomadele" nagu näiteks Andrus Ansip ja Edgar Savisaar, kelle talent lõi õitsele just kriisiolukordades.

Ekspert analüüsib maailma kainelt ning liigne empaatiavõime võib olla siin isegi takistuseks. Analüüsides näiteks laste vaesust, ei pea ekspert seda reaalelus vaatlema minema ja lastele kaasa tundma. Aitab hoolega kogutud andmetest, et olukorda mõista. Nii on lood ka Kaja Kallasega, kellele on nõretav pateetika ja avalik empaatia näitamine lihtsalt loomuldasa võõrad.

Rääkides suurtest energiaarvetest ja perede toimetulekuraskustest lähtub ta eksperdi kombel pigem kuivadest faktidest, käigu need tema vanemate või eri ühiskonnakihtide kohta laiemalt. Alles erakonnakaaslaste pealekäimisel tuli lõpuks sõnum, et "riik ei jäta kedagi hätta".

Kriisiolukordades on konflikt ja teravad konfrontatsioonid vältimatud. Ekspertidele aga meeldiks terava maailmavaatelise vastandumise ja oponentide demoniseerimise asemel pidada sisukat, tsiviliseeritud ja rahulikku debatti.

Siit ka põhjus, miks Kallas on tegelikult seni vältinud laupkokkupõrget EKRE-ga ja Helmete demoniseerimisest. Kallas teeb läbikaalutult oma otsuseid ega lase end Helmete retoorikast häirida. Ekspert ikkagi valib, kellega ta debatti peab.

Huvitaval kombel on Kallas just sellisel moel ära hoidnud veelgi tugevama ühiskondliku polariseerumise ja pingete eskalatsiooni. Kujutlegem hetkeks, et peaministriks oleks jätkuvalt tõelise poliitikuhingega Ansip, kes lausa nautis konfrontatsioone ja teravalt ütlemisi. Ühiskondliku polarisatsiooni aste oleks midagi muud, kui see on praegu.

Meile seni harjumuspäraseid juhtpoliitikuid on iseloomustanud pigem ideoloogiline mõtlemistüüp, milles "tõde" ja "õiged" lahendused on otsustajale juba eelnevalt teada, ning sellest lähtudes asutakse veenma ka teisi ja vajadusel tegelikkust "tõe" huvides väänama.

Ekspert aga lähtub kriitilisest mõtlemisest. Tema puhul sünnib tõde vaidlustest ja tõendipõhiste argumentide pinnalt.

Kuigi Kallasel on oma ideoloogilised, täpsemalt turuliberaalsed, tõekspidamised, siis paistab, et kriitiline eksperdi-tüüpi mõtlemine on tema puhul selges ülekaalus. See seletab muuhulgas ka tema kohatist ebakindlust, kui ta peab avalikkusele selgitama oma otsuseid ja valikuid.

Eksperdina tunnetab ta, et ta ei kuuluta mingeid kaljukindlaid lõplikke tõdesid, vaid et tehtud valikud on ühed paljude võimalike seast. Eksperdi jaoks on tõde alati suhteline ja vaieldav. Tõeline poliitik esineb seevastu nii, et juba tema silmist ja kehakeelest on näha, et ta esindab absoluutse tõe monopoli.

Paistab, et osale Eesti avalikkusest on kahekordselt harjumatu, et peaministriks on naine ja veelgi enam, eksperdi hingega poliitik. Seni on meil peaministritoolil ikkagi trooninud löögivalmis, pesueht poliitikutest macho-mehed.

Teisalt, eksperdi mõtlemistüüp annab praegusele peaministrile teatava paindlikkuse ja enesekriitilise õppimisvõime ning need on omadused, mida tõelised poliitikud harva evivad. Seda, kas need omadused tulevad Eestile praeguste keeruliste kriiside lahendamisel kasuks või osutuvad pigem nõrkuseks, näitab aeg.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.