Lepituseni jõudmiseks tuleb esmalt ausalt tunnistada, milline olukord meil valitseb ja milliseid vigu on tehtud. Kui enda tehtud vigu ei suudeta tunnistada, siis paraku pole neid võimalik lahendada, veel vähem jõuda oma kriitikutega teineteisemõistmiseni. Valele vundamendile veel kõrgema müüri ladumine tähendab seda, et selle kokkuvarisemine on laiem ja valusam.

Elevandiks toas, keda kõik näevad, aga kelle olemasolu ei julge valitsusliikmed tunnistada, on fakt, et ka koroonapassi omanikena võime olla ohtlikud oma lähedastele ja kolleegidele.

Selle tunnistamine ning samuti vaktsineeritud lähikontaktsetele inimestele isolatsiooninõude kehtestamine annab selge signaali, et valitsus on aus ning ei karda tunnistada oma varasemat eksimust. Sellega väldime nakkuse massilist levikut ja aitame vähendada erinevatel põhjustel veel vaktsineerimata inimeste hirmutamist ja halvustamist.

Vaktsineerimise suhtes pelglike inimeste murede leevenduseks tuleks luua vaktsiinikahjude fond. Pelglike hulgas on näiteks palju neid, kelle lähedaste seas on olnud vaktsiinide suhtes tugevaid kõrvaltoimeid või vastunäidustusi.

Kuigi valitsus on viidanud, et teemaga tegeletakse, arvab peaminister Kaja Kallas, et selle loomine saadab välja vale sõnumi. Oma põhjenduses poeb peaminister anonüümsete käitumisteadlaste soovituste taha, ehkki ainus oma nime ja näoga esinev tuntud käitumisteadlane Andero Uusberg just sellist lahendust soovitabki.

Kellegi teise soovituste taha pugemine on kahjuks muutunud peaminister Kallasele omaseks. Ta ei soovi oma sõnade eest vastutust võtta ja kriitika korral on tihti tema esimene reaktsioon kellegi teise peale näpuga näitamine, olgu sihtmärkideks teised valitsuse liikmed, opositsioon või nõu andvad teadlased. Seda võiks nimetada lapsikuks käitumiseks.

Ka rahvaga suheldakse kui lastega, mitte kui täiskasvanutega. Vaktsiinide kõrvalmõjude teema tahetakse täielikult vaiba alla pühkida, selle asemel, et neist ausalt rääkida. Probleemide varjamine mõjub patroniseerivalt ja usaldamatust tekitavalt eelkõige nendele pelglikele inimestele, kes on vaktsiinide kõrvalmõjudega otseselt või kaudselt kokku puutunud. Trotsi võimendab pidev moraali lugemine.

On raske aru saada, kuidas selline lapsik suhtlusstiil valitsuse igapäevases suhtluses alguse sai, kuid paraku on see laialdaselt levinud. Tundub, et keegi enam ei mäleta Voltaire'ile omistatud tsitaati: "Ma pole nõus sellega, mida sa ütled, aga kaitsen surmani sinu õigust seda öelda". Vastupidiselt Voltaire'ile tehakse Eestis üleskutseid tühistama ja maha tampima neid, kel on erinev arvamus.

Kõige kurvem näide sellisest ühiskondlikust lapsikusest puudutab armastatud laulude autori Tõnis Mägi ümber toimuvat. Eesti riikluse ja kultuuri ees niivõrd oluliste teenetega suurmeistrit on riigi juhtpoliitikutegi tasandil naeruvääristatud, verbaalselt kiusatud selle eest, et tal oli julgust üles näidata oma erinevat arvamust Eesti elu kohta.

Vaevalt ka Eesti Päevalehe ajakirjanik Herman Kelomees oskas ette näha sellist tagajärge, mis järgnes emotsionaalsele artiklile "Kas on aeg lüüa selg sirgu ja tühistada Tõnis Mägi?". Kuigi artikli lõpus kirjutas Kelomees, et Tõnis Mägi ei saa tühistada, loeb suurem osa inimestest üksnes pealkirju, näeb tonaalsusega valitud pilti ning heal juhul esimest lõiku, eriti maksumüüri taga asuvatel artiklitel.

Kelomehe artiklit on sotsiaalmeedias jagatud peaaegu 4000 korda. Seda võeti paljude seas kui üleskutset Mägi tühistada või teda boikoteerida. Selline massiline mahategemine teistsugust arvamust omava suurkuju osas on päriselt jahmatav.

Valitsus peaks asuma selles küsimuses mõistuse ja täiskasvanulikkuse poolele. Valitsus peab selgelt kaitsma sõnavabadust ja mõistma hukka üleskutsed teistsuguste arvamustega inimeste tühistamiseks. Riigimehelik on valitsus, mis seisab ka oma kriitikute eest õiglaselt. See oleks suur samm ühiskondliku koosmeele ja usalduse taastamiseks.

Lõhestunud ühiskonda päästab aus suhtlus, läbipaistvus, vigade tunnistamine ja süüdistuste asemel lahenduste leidmine. Lõhestunud ühiskond vajab rohkem debatte, mitte vähem. Nagu ütles president Alar Karis ametisse astumise kõnes: "Tabuteemasid, mille üle debateerida, ei ole." Need kõik on täiskasvanulikkuse tunnused.

Isamaa fraktsiooni liikmed on praeguses kriisiolukorras üritanud käituda võimalikult mõistlikult ja täiskasvanulikult. Oleme hoolikalt jälginud teadlaste seisukohti, mõelnud kaasa, kuidas kriisi lahendada, väljendanud oma kriitikat ebamõistlike või ebatõhusate viirusetõrje vahendite teemal ning teinud ettepanekuid nende lahendamiseks.

Palume ka valitsuserakondadel üritada käituda võimalikult täiskasvanulikult ja kohelda piirangute seadmisel inimesi võrdselt õiglaselt. Senine käitumine on loonud aga vaktsineeritutele võltsturvalisuse tunde, kohati isegi üleolekutunde. Vaktsineerimata inimesi on sildistatud üheselt lamemaalasteks, kes justkui ainsatena nakkust levitavad.

Meil on kõigil ühine eesmärk: väljuda sellest kriisist võimalikult ruttu ja võimalikult väikeste kadudega. Kuid koosmeele vastutust ei saa veeretada ainult opositsiooni õlule. Opositsioon vajab koostööks seda, et valitsuse suhtluses oleks vähem lapsikust. Koos lahenduste otsimist, mitte lugupidamatust võimupositsioonilt.