Rootsi kaitsevägi jälgib kindral Micael Bydeni sõnul tähelepanelikult Venemaa tegevust ning seda kinnistavaks näiteks tõi kindral Gotlandi tugevdamise üksustega, kui Läänemerele tekkis tavapärasest rohkem Venemaa dessantlaevu.

Rootsi kaitseväe juhi visiit Tallinnasse toimus vaid nädal pärast Soome kaitseväe juhi kindral Timo Kivineni Tallinnas külaskäiku. Tihe suhtlus on praeguses julgeolekuolukorras oluline, ütles Rootsi kindral.

"Kohtusin Soome kaitseväe juhiga eelmisel nädalal ja nüüd Eesti juhiga. Me jagame nägemust praegu toimuvast ning kui vaatame Venemaa tegevust Ukraina suunal, mis puutub arvudesse ja võimekustesse, siis julgeolekuhinnang on sama või peaaegu sama. Tähtis on jagada informatsiooni. Luureinfo jagamine toimub väga hästi. Meil on ühine nägemus ja vastutus Läänemerel. See on teine osa, kuid seda tuleb vaadata kontekstis, kus kõik on koos: Arktika, Läänemeri, Balkan, Must meri. Jagame infot ja peame olema väga avatud igasuguse stsenaariumi puhuks," lausus Byden.

Kindrali sõnul ei saa praegu välistada midagi ehk et valmis tuleb olla mitmeks stsenaariumiks, olgu selleks suur sissetung Ukrainasse või väiksemamahuline pealetung. Oluline on mitte keskenduda üksnes Ukrainale, vaid olla valmis ka Läänemere regioonis.

"Välisilm" küsis Bydenilt, et arvestades Kaliningradis paiknevaid Iskander rakette, siis kuidas Rootsi õhuruumi heidutab.

"Meil on põhiline valmisolekutase, mis tagab kontrolli õhuruumi, mere ja maa üle. Kui vaja on tugevdada, siis lendame rohkem. Näitame, et oleme kohal. Tõstame läve kellelegi, kellel võiks olla ideid tulla Rootsi kutsumata," lausus Byden.

Bydeni sõnul on temal vastutus kaitsta kõikide olemasolevate vahenditega. "Kui mul on rohkem vaja, siis küsin valitsuselt otsuseid. Kui see juhtub mõne teise riigiga, siis meie julgeolekupoliitika ütleb, et Rootsi on valmis toetama naaberriiki, Euroopa Liidu liiget, partnerorganisatsiooni, kellega on tihe koostöö. Eeldaksin, et on kõrge poliitiline toetus, ja kui meil on võimekus ja poliitiline otsus, siis toetame seda riiki ühel või teisel viisil," rääkis kindral.

Kuid kas Rootsis on poliitilist tahet?

"Minu arusaama kohaselt jah. Tuletan meelde terrorirünnakuid Prantsusmaal mõni aasta tagasi, kui prantslased palusid toetust ning me andsime," vastas Byden.

Ukraina abistamise kontekstis on palju räägitud Saksamaast ja tema 5000 kiivrist, kuid kuidas Rootsi aitab Ukrainat?

"Seni on meil on käputäis inimesi operatsiooni "Unifier" raames, mille juhtivriik on Kanada. See on treening ja õppused. Mul on käes otsus suurendada inimeste arvu kaks korda. See on üks osa. Teine osa on suhted. Kutsusime Ukrainat osalema Rootsi Aurora õppustel järgmisel aastal. See on militaaralane koostöö," lausus Byden.

Kuid Rootsis on arutlusel ka sõjalise abi andmine Ukrainale?

"Absoluutselt. See on poliitilisel tasemel otsustada. Juttu on olnud kaitsevahenditest. Meie jaoks on raske rääkida relvasüsteemidest, laskemoonast reeglite pärast, mis meil Rootsis kehtivad," ütles Byden.