"See oleks võimalus heidutust täiendada, kui on soov midagi tugevamini või teisiti teha," ütles Hurt.  

NATO suurem sõjaline kohalolek ei pruugi väljenduda samal kujul kui praegune roteeruvatel vägedel põhinev suurendatud kohalolek eFP (inglise keeles Enhanced Forward Presence). "Põhimõtteliselt pole suurt vahet kas eFP lahingugrupp koosneb 1000, 1500 või 3000 kaitseväelasest. Kontseptsioon on sama: mitmerahvuseline üksus, mis oma suuruselt ja võimekuselt on pigem sümboolne, kuid mis vajadusel saab lahinguülesandeid täita," selgitas ekspert.

"Lahingugruppide ülespaisutamine tõstaks põhimõtteliselt ainult selle enda kaitset. See ei muudaks suurt pilti," lisas Hurt.

"Kui aga NATO tahab markeerida, et tugevdab siin piirkonnas oma kohalolekut, siis võiks raketisüsteem olla üks variant. Heidutust saaks teha ka hoopis muul viisil ja kaugmaa raketisüsteem oleks lihtsalt üks näide," rääkis Hurt. Ta rõhutas, et peab silmas just nimelt NATO liitlaste kohale toodavaid raketisüsteeme, mitte seda, mida Balti riigid ise plaanivad omandama hakata.

Balti riikide kaitseministrid leppisid mullu detsembris kokku, et asuvad kõigis kolmes Balti riigis arendama mitmikraketiheitjate võimekust. Mitmikraketiheitjate üksuse loomine on kirjas ka aastani 2031 kehtivas Eesti riigikaitse arengukavas.

"Küsimus on muidugi detailides: mis on selle võime eesmärk ja ambitsioonitase - sellest tuletatakse potentsiaalsed sihtmärgid ja laskekaugus," kommenteeris Hurt. Samuti võtaks aastaid, kui Eesti kaitsevägi selliste rakettide tulistamise võimekuse omandaks ka pärast seda, kui hankelepingud on sõlmitud, lisas ta.

Eksperdi sõnul saaks sellise raketisüsteemiga mõjutada Vene vägesid mitmesaja kilomeetri kauguselt. Maismaal asuvatest mitmikraketiheitjatest (MLRS) lastavad juhitavad raketid võivad tabada täpselt sihtmärki 100-500 km kaugusel.

Ehkki taolistele rakettidele võib paigutada ka tuumalõhkepea, siis ka konventsionaalsed raketid heidutavad vastast ja panevad teda arvestama võimalike raketilöökidega, tõdes Hurt. "Samas kulub heidutava efekti saavutamiseks suhteliselt palju laskemoona," lisas ta.

"Nagu sageli relvasüsteemide puhul, tasub üle korrata tõde, et relv või laskeseadeldis võib olla suhteliselt madala maksumusega, aga mida keerukam laskemoon, seda kallim see on ja seda kulukamaks võime tervikuna kujuneb," rõhutas ekspert.

Euroopa riikidel puuduvad praegu sellised raketid

Hurt tõdes, et kaugmaa raketivõimekust ei ole Lääne-Euroopa riigid viimased 20 aastat arendanud, sest "seda ei olnud ju Afganistanis sõdimiseks vaja". Viimasel viiel aastal on siiski sel teemal taas rääkima hakatud, lisas ta. Samas ei ole tegemist relvadega, mille omandamine käiks väga kiiresti, see või võtta aastaid, kui sellised raketid Lääne-Euroopa riikide relvastusse jõuaksid.

Ameerika Ühendriikidel on küll sellised raketid olemas, märkis Hurt.

Hiljuti teatas Soome kaitseministeerium, et soetatakse uut kuni 150 kilomeetrise laskeulatusega laskemoona oma olemasolevatele raketiheitjatele.

Tänaseks kehtetu keskmaarakettide keelustamise leppe (INF) kohaselt keelati sellised maismaa raketisüsteemid, mille laskekaugus jäi vahemikku 500-5500 kilomeetrit, mistõttu on tõenäoline, et ka lääneriigid tulevikus arendavad raketisüsteeme, mille laskekaugus ületab 500 kilomeetrit, ütles Hurt.

Vastuseks Valgevene militariseerimisele raketid Poola?

Hurt rääkis ka, et üks võimalik tulevikustsenaarium olukorraks, kui Venemaa ei vii Valgevenesse toodud üksusi ja relvastust sealt enam ära, oleks USA rakettide paigutamine Poola. "USA võib arendada välja uue kaugmaaraketisüsteemi, mis laseks nii konventsionaalse kui tuumalõhkepeaga tiibrakette ulatusega üle 500 kilomeetri ning paigutada need Poola," ütles ta.

"Tiibrakettide eelis võrreldes ballistiliste rakettidega on, et neid on mõnevõrra keerulisem avastada ja raketikaitse muutub ka keerulisemaks," selgitas Hurt.

"Selline otsus tekitaks Euroopas täiesti uue olukorra, mis ühest küljest võib lõhestada lääneliitlasi aga teisest küljest annaks lääneriikidele uue võimaluse kaubelda venelastega nii nagu seda 1980. aastatel tehti SS-20 ja Pershing II rakettide osas," selgitas ta.

Venemaa relvastuses on sama tüüpi raketisüsteemid Iskander, mis välisluureameti 2021. aastal avaldatud aastaraamatu andmeil paiknevad Eesti lähedal Kaliningradi ja Pihkva oblastis.