Lätis väideldakse viimasel ajal üha enam, kuidas NATO kaitse kõrval ka ise ohtudeks valmistuda. Seimis oli põhjalik välispoliitika- ja kaitsearutelu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Loodetakse, et peagi lõpetav seimi koosseis otsustab tõsta kaitsekulutusi veelgi.

"Anname oma panuse kollektiivkaitsesse. Selle hulgas on märkimisväärne rahaline osa kaitse-eelarves - 2,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
NATO riikide eesmärk on kaks protsenti, nii et me ületame seda. Usun, et lähiajal tuleb põhjalikult arutleda, kuidas saame kaitsevõimet veelgi tõsta," rääkis president Egils Levits.

Läti on läbi mõelnud kõiki ja kõike hõlmava kaitseplaani ning leiab, et investeerida tuleb sellesse, et riik ise suudaks ohu korral enamiku oma vajadustest katta.

"Suur osa sellest 2,5 protsendist sisemajanduse kogutoodangust on mõeldud oma kaitsetööstuse arendamiseks. Et saame ise oma vajadused katta. Et meil poleks mitte ainult oma sõjaline võimekus, vaid ka täiendavad töökohad ja varustussüsteem. Andku jumal, et me ei satuks kriisiolukorda, veel vähem sõjaolukorda, kuid pole garantiid, et saame neilt riikidelt, kust peaksime saama, laskemoona, relvi või muud vajalikku. Pole garantiid, et saame kõike seda siis, kui meil vaja on," ütles kaitseminister Artis Pabriks.

Läti kaitseministeerium akrediteeris äsja Ukraina kaitseatašee. Ukrainat toetatakse õhukaitsesüsteemiga Stinger ja plaanis on Läti sõjaväelaste osalus Ukrainas Kanada juhitavas õppeoperatsioonis.

Läti on Euroopa Liidus väga jõuliselt nõudnud, et migratsioonipoliitika peaks vastama muutunud oludele. Energiaturvalisuse tõstmiseks soovitab kaitseministeerium arendada tuumaenergiat ja leiab, et Balti riikide kaitsejõud peaks olema paremini valmis ohu korral üksteist aitama.

"Õppides ajaloolistest vigadest ja arvestades Venemaa agressiivset poliitikat, oleme Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrite vahel leppinud kokku, et muudame Balti regiooni üheks operatiivpiirkonnaks. See tähendab, et meie kaitseväelastel saab olema võimalus ilma igasuguste juriidiliste tõketeta liikuda üle sisepiiride ja üksteist aidata," selgitas Pabriks.

Ka kohustusliku ajateenistuse üle on kaitseministri sõnul põhjust arutleda, ehkki see nõuaks veel rohkem raha. Kuid juba ammu saab iga soovija Lätis läbida kolmenädalase kursuse ja hakata reservväelaseks. Üha enam noori seda võimalust ka kasutab.