Samal ajal kasvas mullu Eestis varimajanduse osakaal 20,8 protsendini SKT-st võrreldes 19,5 protsendiga 2024. aastal, Leedus aga on varimajanduse osakaal 2024. aasta näitajatega võrreldes vähenenud 1,1 protsendipunkti võrra 23,6 protsendini SKT-st 2025. aastal, vahendas BNS.

Sauka märkis, et Lätis peatus mullu alates 2022. aastast täheldatud varimajanduse langustrend. Samas rõhutas Sauka, et Balti riikide vahel ei ole varimajanduse suuruses enam statistiliselt olulisi erinevusi.

Balti riikidest on Leedus endiselt suurim varimajanduse osakaal, kuigi see on languses. Eestis on see madalaim, kuid siinne varimajanduse maht kasvab. Lisaks rõhutas Sauka, et 2025. aastal registreeriti Eestis kõrgeim varimajanduse tase alates 2009. aastast, mil Balti riikides hakati varimajandust mõõtma.

Sauka hinnangul võib oluliste muutuste puudumist varimajanduse suuruses Balti riikides seletada ka asjaoluga, et COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõja tagajärjed Ukrainas kajastusid juba varasemate aastate andmetes, samas kui Iraani ja naftakriisi mõju ei ole veel täielikult tunda andnud.

Varimajanduse indeksi uuringu tulemused näitavad, et 2025. aastal oli Lätis varimajanduse kõige olulisem komponent deklareerimata palk, mis moodustas 47,1 protsenti Läti kogu varimajandusest.

Deklareerimata tulu moodustas 2025. aastal Läti varimajandusest 25,5 protsenti ja deklareerimata töötajad 27,4 protsenti.

Ümbrikupalkade osakaal vähenes Lätis 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 1,1 protsendipunkti võrra, moodustades 19,6 protsenti.

Leedus vähenes deklareerimata palga osakaal 0,3 protsendipunkti võrra, jõudes 17,8 protsendini. Eestis aga jätkas ümbrikupalkade osakaal 2025. aastal tõusu, jõudes 17,9 protsendini, mis on 0,7 protsendipunkti rohkem kui 2024. aastal.

Kõrgeim varimajanduse tase Lätis oli 2025. aastal Latgales (25,7 protsenti), järgnesid Vidzeme (22,2 protsenti), Kurzeme (22,1 protsenti), Riia piirkond (21,3 protsenti) ja Zemgale (19 protsenti).

Sektorite lõikes oli varimajanduse osakaal Lätis jätkuvalt suurim ehituses, ulatudes 29,5 protsendini, mis on 4,3 protsendipunkti vähem kui 2024. aastal. Jaekaubanduses oli see näitaja mullu 24,5 protsenti (2024. aastal 26,2 protsenti), teeninduses 22,3 protsenti (23,6 protsenti), tootmises 19,2 protsenti (17,3 protsenti) ja hulgikaubanduses 15,6 protsenti (13 protsenti).