"Meil ei ole seda turniiri veel olemas. Me oleme läbirääkimistes nii linna, riigi kui ka WTA-ga, et see turniir jõuaks siia. Kuigi eeldused selleks on olemas, on vaja kogu see pakett kokku saada," ütles Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint ERR-ile.

Kui talt küsida, kuidas üldse õnnestus WTA turniiri korraldamise pakkumine saada, tõstab ta esile meie tippmängijaid. "See on meie nii-öelda tennisesaadikute Kaia Kanepi ja Anett Kontaveidi väga hea töö tennisemaastikul. Üks asi, et neid on märgatud, ja teine asi, et vahel head asjad langevad kokku. Et on üks vaba turniirinädal ja meie tüdrukute head tulemused ja nii on see pakkumine Eestile tehtud," rääkis Hint.

Tegelikkuses on tenniseliit ise selle nimel pingutanud ja uurinud mitmel kohtumisel võimalusi WTA turniiri Eestisse toomiseks. "Eks neid mõtteid või unistusi on juba kaua olnud tenniseringkondades," tõdes Hint. Kuigi seda ootamatult vabanenud nädalat pakub WTA ka teistele riikidele, on Eesti tema sõnul eelisseisus.

Ennekõike on nüüd vaja raha ja väga kiiresti. 18. veebruariks peab Eesti Tennise Liit WTA-le teada andma, kas võtab pakkumise vastu või mitte. Korraldamisele kulub Hindi sõnul summa, mis jääb ühe ja kahe miljoni euro vahele.

Valitsus teeb otsuse viimasel tunnil

Kultuuriminister Tiit Terik kohtus Allar Hindiga eelmisel nädalal ning praegu valmistatakse ette memorandumit, mida valitsuskabinetile esitada. Terik ütles ERR-ile, et täpne summa, mida küsima minnakse, veel selgub. Esialgu oli jutt miljonist toetuseurost, kuid ministri sõnul see loodetavasti väheneb. Ettepanekuga läheb Terik valitsusse praeguse seisuga järgmise nädala neljapäeval, 17. veebruaril. Seega üks päev enne WTA-le teatamise tähtaega.

"Me peame valitsuse poolelt seda küsimust võimalikult kiiresti menetlema ja kuna tegu on suurte summadega, tuleb varem rääkida ka kolleegidega nii rahandusministeeriumist kui ka teistest olulistest organisatsioonidest, et leida piisav toetus riigieelarvest selle raha leidmiseks," kirjeldas Terik edasisi protsesse.

Tallinna linnavalitsus arutab küsimust tenniseliiduga sel nädalal, ütles abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

"Praegu on natuke vara veel kommenteerida, kas me oleme valmis kohe seda toetama või mitte. Enne tuleb tenniseliidu esindajatega kohtuda, detailidest rääkida, saada aru, mis tingimustest me räägime, mis summadest me räägime ja siis me saame juba oma seisukoha kuidagi kujundada."

Toetus erasektorilt

Tallinnale esitatud pöördumises kirjutas Hint, et erasektorilt vajalik põhimõtteline nõusolek on tenniseliidul olemas. Hiljem intervjuus ei soovinud ta täpsustada, kes täpselt toetab. "Selle osa, mille me sponsoreelarvest oleme märkinud ja eesmärgiks pannud, selle me kindlasti üritame leida," ütles ta. Ühtegi lepingut ja kindlat kokkulepet pole, mistõttu ta ei soovi ka nimesid mainida, kuid on optimistlik, et kõik asjad jooksevad kokku.

Kui tõenäoliselt tenniseliit valitsuselt ja linnalt vajaliku toe saab, ei tahtnud Hint spekuleerida, küll aga rõhutas ta olukorra erakordsust.

"Antud turniir on suhteliselt unikaalne spordiüritus ja see võimalus on ka väga unikaalne, seda ei pruugi uuesti tulla. Kui mõelda selle peale, siis ma arvan, et me peame ikkagi kõik pingutama, et see üritus ära korraldada," kõneles tenniseliidu peasekretär.

Terik pidas vägagi tõenäoliseks, et mingisugune rahasumma leitakse. Ta tõi näiteks varasemate spordi suursündmuste korraldamise, nagu WRC autoralli MM-i etapp või võrkpallivõistlused, mida riik on toetanud.

"Ma väga loodan, et valitsus näeb lisaks sportlikule ja emotsionaalsele poolele siin ka seda, millist mõju sellise ürituse korraldamine Eestis annab nii majanduslikule keskkonnale kui ka Eesti tuntusele laiemalt. Sellise suurturniiri korraldamist ei saa mõõta ainuüksi rahaliselt, vaid ka kaudsemate komponentidega, mis riigi üldist tuntust ka näiteks reisi- või investeerimissihtkohana võiksid tõsta," ütles Terik.

Belobrovtsev märkis samuti, et küllap Tallinn saab toetada, viidates ka hiljutistele suursündmustele, nagu iluuisutamise EM, mille korraldamiseks linn raha eraldas. "Ma absoluutselt ei välista, et sellest ettepanekust võib saada asja, kus me aitame korraldajaid nii oma nii-öelda know-how'ga, kogemusega kui ka vahenditega," märkis Belobrovtsev ja lisas, et põhimõtteliselt linna eelarvest neid vahendeid leiaks, küsimus on ainult, milliste summade jaoks täpselt.

Tegu ei oleks tõenäoliselt aga ühekordse toetusega, sest kui kokkulepe saavutatakse, toimuks WTA 250 turniir Tallinnas vähemalt kolmel aastal järjest.

"Kindlasti nähakse seda turniiri ühes riigis võimalikult kaua," märkis Hint. "See on meie jaoks ka uus samm ja uus mastaap ja me peame ise kindlad olema, et suudame need asjad ära korraldada." Ta lisas, et kui Kanepi ja Kontaveit mängivad ka kolme-nelja aasta pärast tipptasemel, võib pikeneda see aeg, mil Eesti WTA turniiri korraldab.

N-ö neljanda taseme turniir

WTA 250 on nii-öelda neljanda taseme turniir. WTA turniirid on liigitatud auhinnaraha ja saadavate punktide järgi. Kõige rohkem saab raha ja punkte suure slämmi turniiridel, järgnevad WTA 1000, WTA 500 ja WTA 250 turniirid. Eesti esireket Anett Kontaveit võitis eelmisel aastal WTA 250 turniirid Rumeenias ja Clevelandis.

 Hint ütles, et WTA 250 turniiri tase sõltub paljudest asjaoludest: kohast, korraldajast ja ka konkreetsest nädalast, millal see toimub. "Sellised garanteeritud turniirid on Grand Slam ja WTA 1000, kus kõik paremad on kohustatud mängima. Ülejäänud turniirid otsivad võimalusi, et mängijatele olla sobilikus kohas õigel ajal," selgitas Hint.