Tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris 2021. aasta sama kuuga võrreldes 11,3 protsenti. Hinnatõusu vedas küll peamiselt elektri kallinemine, kuid ka toiduhindade tõus pole tavatarbijatele märkamata jäänud.

"Tuleb tõdeda, et viimaste kuude jooksul on tootjate sisendhindade tõusu tõttu kerkinud paljude toiduainete hinnad keskmiselt viie kuni 10 protsendi võrra," kinnitas ERR-ile Prisma Peremarketi sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru.

Sisendhindade tõusust tingitud hinnatõususurvet tootjate poolt on Prisma tundnud juba möödunud sügisest, kui toimus hinnakokkulepete tegemine tootjatega uueks perioodiks.

Hinnad on Prismas tõusnud kõigis populaarsemates tootegruppides.  

"Toiduõlide hindasid korrigeerisid tootjad juba möödunud aasta suvel-sügisel. Leiva-saia hinnad on Prismas muutunud 5–10 protsenti. Hakkliha puhul on hinnatõus olnud paari-kolme protsendi juures. Piimatoodete puhul on hind kerkinud 10–15 protsenti," rääkis Niitaru.

"Kohvi hinnatõus on olnud Prisma kauplustes oluliselt väiksem kui toorkohvi hinnamuutus maailmaturul, aga siiski 25 protsendi juures," märkis Niitaru.

Sisendhindade tõus puudutab ka Rimi ketti, kus põhitoiduhindades on hinnatõus olnud protsentuaalselt sama või veidi suurem kui Prismas.

"Rapsiõli hinnatõus on Rimis olnud umbes 20–30 protsenti. Kohvi puhul peaks vaatama veidi pikemat perioodi kui neli kuud, kuna esimesed hinnatõusud jõudsid meieni juba septembris eelmisel aastal. Sellest alates on kohvi (tava)hind tõusnud 30–40 protsenti," teatas Katrin Bats Rimist.

Piimahinnad on Rimis kerkinud 10 protsenti, hakkliha viis protsenti, leib-sai 10 protsenti ning munad 20 protsenti.

Maxima turundusjuhi Tiia Schapeli sõnul hoiavad nad põhitoidukaupade hindasid teadlikult madalal. Siiski on mõnede toiduhindade puhul märgatav keskmiselt viieprotsendine tõus: viimase nelja kuuga on kasvanud nii või, piima, munade Koduse hakkliha kui ka jahvatatud kohvi hind. Näiteks või (82 protsenti, 180 grammi), mis maksis mullu oktoobris 1,05 eurot, maksab nüüd 1,09 eurot.

Ketid keskenduvad odavale ostukorvile

Pidev hinnatõus on pannud poekette üle vaatama ka sooduskampaaniate tegemise korda. Näiteks enam kui aasta tagasi loobus Prisma lühiajalistest nädalakampaaniatest.

"Prisma strateegia näeb ette odavaima ostukorvi pakkumist oma klientidele – selleks pakutakse pikaajaliselt odavdatud hindu igas olulises toiduainete grupis. Inimesed vajavad kindlustunnet ja pikaajaliselt soodsad hinnad pakuvad seda," selgitas Niitaru.

Maxima on samuti otsustanud fikseerida pikemaks ajaks enam kui 100 igapäevase toote odavad hinnad. "Peaasjalikult on tegu igapäevaste toiduainetega," märkis Schapel.

Rimi sõnul pole nende sooduskampaaniate hulk muutunud. "Pakume endiselt klientidele väga suures mahus soodsaid tooteid nii tavakampaanias kui ka läbi enam kui 5500 personaalse pakkumise. Lisaks saab puu- ja köögivilju Rimist igal reedel hinnasoodustusega," ütles Bats.

Lidli tulek muudab tähelepanelikuks

Ekspertide hinnangul hoiab hinnatõusu Eesti toidukaupluste kettides tagasi peatselt turule tulev Saksa odavmüüja Lidl, mille Läti kauplustes oli avanädalal näiteks banaanikilo hind 39 senti.

Prisma enda sõnul konkurentsi ei karda ja jätkab eesmärgiga olla jätkuvalt soodsaima ostukorviga jaekett Eestis. "Täienev konkurents kaubandusturul ei ole üldse halb, tervitame uut konkurenti ja jätkame oma strateegia elluviimist tunnuslause all "hea, aga odav". Oleme tänavu jaanuaris taas püsivalt odavdanud üle 300 toote hinda," ütles Niitaru Prismast.

Rimi jälgib konkurendi turuletulekut märksa rahutumalt. "Mõistagi võib uue konkurendi lisandumine turul muutusi kaasa tuua. Juba täna jälgivad kõik turuosalised konkurentide hinnataset. Vajadusel teeme meiegi muudatusi oma hinnastamises," sõnas Bats.

"Kohalike tootjate hinnatõuse lõputult kinni hoida ei saa ning kõik hinnatõusud räägitakse iga toote tasandil läbi. Rimi teeb endast kõik võimaliku, et lõpptarbija kannataks vähimal määral," kinnitas Bats.

Maxima näeb Lidli odavates hindades reklaamitrikki ja loodab, et Eesti elanikud soovivad jätkuvalt eestimaiseid kaupu, mida Lidl oma sortimendis nende sõnul ei paku.

"Kindlasti tekitab uue ettevõtte turule tulek huvi klientide hulgas, kuid usume, et meie kliendid eelistavad kohalikku toodangut ja kohalikke maitseid, mida Lidl ilmselt pakkuda ei suuda," rääkis Tiia Schapel.

"Meedias ja avalikkuses on levinud arusaam, et kui Lidl siseneb uuele turule, langetab ta toiduainete hindu ja pakub äärmiselt odavaid hindu. Aga kes ütleb, et Lidl on odav? On teada, et Lidlil on uuel turule sisenedes olnud head hinnad, kuid väga kiiresti muutuvad need teiste jaemüüjate tasemele, nagu see oli Leedus. Enamasti on neil madalamad hinnad mõne tundmatu tootja tundmatu toote puhul," rääkis Schapel.

Lidli Eesti kaupluste avamisaeg on endiselt teadmata, ehkki kauplused on valmis ja töötajad on värvatud juba eelmise aasta sügisest.