Euroopa pingelise julgeolekuolukorra taustal jääb paljude eestlaste jaoks esmatähtsaks nende materiaalse ja sotsiaalse heaolu küsimus. Gaasi, soojuse ja elektri hinnatõus on viinud selleni, et inimesed, kes olid suhteliselt hiljuti oma tuleviku suhtes kindlad, olid sunnitud mõtlema: "Kas mind ähvardab vaesus?".

Tarbijahindade kasv Eestis kiirenes mullu detsembris 12,2 protsendini, kujunes viimase 25 aasta kiireimaks ning ulatus aasta lõpuks 11 protsendini. Nagu enamikus Euroopa riikides, on see meilgi tingitud kõrgetest energiahindadest, mis on toonud kaasa teiste kaupade ja teenuste hinnatõusu, samal ajal kui tugev nõudlus ja jätkuvad tarnehäired avaldavad turule täiendavat survet.

Sellele hinnatõusule reageeriti miinimumpalga 12-protsendilise tõusuga. See on oluline tõus ja keskmise palga arvestuses annab see 7,5 protsenti lisa. Kuid ikkagi katab see ainult inflatsiooni ega kaitse meid võimaliku elukalliduse edasise tõusu eest. See võib kaasa tuua säästude ammendumise ja suure osa elanikkonna ülemineku keskklassist vaesusesse.

Kelle särk on ihule lähemal?

Era- ja kommertstarbijaid toetavad meetmed riigi ja omavalitsuste tasandil on ajutised ning kriisiajal ootavad inimesed võimult otsustavamat tegutsemist ja ebastandardseid lahendusi. Arvan, et rasketel perioodidel ei peaks valitsuse prioriteet olema tasakaalus eelarve, vaid aktiivsed meetmed elanikkonna ja ettevõtluse toetamiseks. Isegi siis, kui see tähendab riigile lisalaene.

Kuid perekonna tasandil on praegu rohkem kui kunagi varem vaja hoida eelarve tasakaalus ja püüda säästa. Esiteks soovitavad finantsnõustajad kriitilise pilguga üle vaadata toidu maksumus, alati on võimalus seda kulu optimeerida.

Ja kui teie pere on tõesti raskes olukorras, siis ärge häbenege, vaid otsige abi kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnast. Kõik raskused võivad olla ajutised ja igaüks võib sattuda keerulisse olukorda, kui tal lihtsalt ei jätku toidu jaoks raha. Kindlasti on paljud kuulnud sellisest organisatsioonist nagu Toidupank. Toiduabi kättesaadavus on väga oluline tegur abivajajate toetamisel.

Hea lahendus majanduse turgutamiseks oleks kohalike ettevõtjate toetamine toidu- ja toorainejulgeoleku tagamisel. Meie ettevõtjatele on vaja luua sellised tingimused, et neil oleks tulus keskenduda siseturule.

Valitsus peaks välja töötama negatiivsed stsenaariumid, võttes arvesse planeerimata tööpuuduse kasvu, võõrtööliste sissevoolu, katkestusi energiaressursside ja tooraine tarnimisel, et mõistaksime, mida teha kõige raskemates olukordades.

Arvan, et kriisi ajal peaks riik aktiivsemalt sekkuma majanduse reguleerimisse, mitte andma kõike vaba turu võimusesse, mis "tasakaalustab kõik ise".

Arvestades energiahindade ebastabiilset olukorda peame analüüsima oma tingimusi Nord Pooli börsil osalemisel ning tegema kõik selleks, et need tingimused oleksid eelkõige kasulikud meie riigile ja selle elanikele. Ühesõnaga, esikohale tuleb seada oma riigi ja selle elanike heaolu, mitte soov olla kõigile mugav partner.

Lisaks on vaja mõelda küsimusele, kuidas saavutada energeetiline sõltumatus. Kuni me pole valmis tuumajaama rajama, on vaja investeerida põlevkivienergeetika ja CO2 püüdmise süsteemide arendamisse. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on juba valmis lahendusi pakkuma, puudu on vaid poliitiline otsus selle suuna käivitamiseks.

Kuidas ergutada transiiti?

Transiit on alati olnud Eesti majanduse oluline komponent ja jääb selleks ka praegu, kuigi välispoliitika on selles majandusharus teinud kohandusi. Eesti on värav suure ostujõuga piirkondadesse.

Lisaks kaasaegsele taristule on Eesti tuntud stabiilsete ja madalate maksude, usaldusväärse ettevõtluskeskkonna ja madala korruptsioonitaseme poolest. Seetõttu tuleb seda valdkonda aktiivselt ja ka riigi osalusel arendada. See võimaldaks maksimaalselt ära kasutada Eesti transiidipotentsiaali.

Näiteks võiks majanduse arengu täiendavaks stiimuliks olla tolliladude kasutamise ajalise soodusperioodi kehtestamine. Selle meetme mõju võib olla pandeemiajärgse maailmamajanduse taastumise ajal Eestit läbiva kauba ümberlaadimise mahu ja kiiruse suurendamine. Selle tulemuseks oleks täiendavate töökohtade loomine.

Statistikaameti andmetel kasvas kaupade ümberlaadimine läbi Eesti sadamate 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes 4,5 protsenti. Ümberlaaditud kauba maht ulatus ligi 40 miljoni tonnini. Ilmselgelt kasvupotentsiaali on.

Paraku takistab pingeline julgeolekuolukord Euroopas meie riigi transiidisektori täielikku arengut ja ilmselt olukord lähiaastatel ei normaliseeru.