Lutsar ei osanud kommenteerida, miks leppis valitsus kokku, et koroonapassi kaotamisel on määrav, et järgmise kümne päeva jooksul ei satuks haiglasse rohkem kui 25 Covid-haige päevas.

"Ma ei oska öelda, millest see number 25 tuleb! Võibolla tundus neile, et see on lihtsalt ilus number," ütles Lutsar. Tema sõnul on kõrge nakatumise ja suure haiglaravi vajavate inimeste arvu foonil valitsuse eesmärgi saavutamine ebarealistlik.

"Maailmas on selge pilt: omikroni tüvega haiglasse tulemine kahekordistub võrreldes sellega, mis oli delta ajal. Näeme kõigis riikides ka seda, et intensiivravi on külmunud või läheb väiksemaks. Tänase statistika järgi oli Eestis koroonaga kaheksa inimest intensiivis, viis inimest juhitaval hingamisel," sõnas Lutsar.

Lutsar märkis ka, et terviseameti lehel olevad (ja varasemast väga palju väiksemad) intensiivravi ja juhitava hingamise arvud on tegelikkuses veel väiksemad.

"Terviseameti lehel olevad numbrid sisaldavad ka neid, kes on intensiivis mingi teise hädaga, aga neil on PCR-iga tuvastatud ka Covid," selgitas Lutsar ERR-ile.

Lutsar järeldab teiste riikide statistikast, et haiglavajadus läheb Eestis veel suuremaks, kuid kolmanda astme intensiivravi vajadus ei tõuse. Haiglas ollakse aga vähem aega: lühikest haiglasoleku aega nägid ka teised riigid, nagu näiteks Suurbritannia.

Kedagi vägisi haiglasse ei võeta

Vandenõuteooriad, et omikroni laine ajal võtavad haiglad Covid-haigeid ravile kergemate sümptomitega, et teenida rohkem raviraha, lükkas Lutsar kategooriliselt tagasi.

"Ma ei taha uskuda, et võetakse inimesi kergemate sümptomitega haiglasse. Mulle saadetud Tartu Ülikooli kliinikumi infokirjas on üles märgitud ka haigete sümptomid ja nendel andmetel polnud keegi haiglasse võetutest kergete sümptomitega, need inimesed olid hingamisraskustega," rääkis Lutsar.

"Kedagi ei võeta vägisi süstemaatiliselt üle Eesti vabariigi haiglasse," lisas Lutsar. Küll aga oli tema sõnul delta laine ajal kodusel ravil hulk haigeid, kes haiglate väiksema koormuse tingimustes oleks olnud haiglas. "Nad ravisid kodus sümptomeid ja kutsusid kiirabi, kui neil läks hapnikunäit väga madalaks," selgitas Lutsar.

Saatejuhi hinnangul on Eesti jäänud haiglasüsteemi pantvangi ja ettepanekuid uute haiglate või lisahaiglakohtade loomiseks pole kuulda.

"Olen sellega nõus. Ma ei usu, et praegune on viimane koroonaviiruse laine, tuleb järgimine ja ülejärgmine. Isolatsioonivõimalusi peaks meie haiglates olema rohkem, sest ka gripihaigetel on neid vaja. Jah, õigem oleks suurendada haiglate vastupidavust, mitte panna tervet ühiskonda kinni," rääkis Lutsar. Tema sõnul peaks haiglavõrgu arengukava tulema sotsiaalministeeriumist, sest iga üksik haigla ei saa seda eraldi teha.

Lutsari sõnul kestab koroonapassi mõju alates selle kasutusele võtmisest 40 päeva – selle aja sees suureneb vaktsineerimine. Hiljem vaktsineerimise survestajana koroonapass ei tööta. "Pealegi need, kes vaktsineerima lähevad, pole need, kes haiglasse satuvad. Vaktsineerima lähevad 20–40-aastased, haiglasse satuvad vanemad," rääkis Lutsar.

Koroonapassi võiks ümber defineerida

Vanemate inimeste vähene vaktsineeritus on Eestis jätkuvalt suur probleem. Lutsari sõnul on see mitmete valesti läinud asjaolude tulemus: "Edukamad olid vanemate inimeste vaktsineerimisel ühiskonnad, kus väga kindlalt peeti kinni vanuselise järjekorra reeglitest: alustuseks vaktsineerime vanusegrupis 80, siis 70 jne. Minu Suurbritannias elav poeg sai vaktsiini tulevase kuningaga täpselt ühel päeval. Kõigile kehtisid ühed reeglid."

"Teine asi oli perearstikeskustest vaktsiini äravõtmine ja vaktsiinikeskuste avamine. Võibolla Tallinnas see töötas, sest linn on kontsentreeritum, aga näiteks terve läinud suve ei saanud Räpinas vaktsineerida ja Räpina inimene ei lähe Põlvasse vaktsineerima," selgitas Lutsar.

Kolmanda vaktsineerimise pidurdajana nimetab Lutsar vandenõuteooriate levitajaid.

Koroonapassi osas näeb Lutsar kahte võimalust: kas ta kaob ära või defineeritakse ta ümber. Vaadata saaks ka antikehade olemasolu, ja ka testitulemusi tuleks arvestada. Valitsuse otsust lubada tööle Covid-positiivsed, aga sümptomiteta arstid ja õed, peab Lutsar mõistlikuks. Ta laiendaks seda luba ka mõnedele teistele töövaldkondadele, nt ehitajatele.

Vaktsiinivastaseid pole vaja survestada

Suur töö lisaks haigusega võitlemisele tuleb ära teha Eesti ühiskonna kokkuõmblemisel. Lutsari hinnangul ei tohiks vaktsineerimine muutuda tabuteemaks.

"Võtame vaktsineerimise teema jälle lauda. Ärme väldime seda teemat! Vaktsiinivastased ja -pooldajaid peaksid püüdma teineteist mõista, sest meil pole rohkem Eesti riike, kuhu saaks kaks kogukonda eraldada," rääkis Lutsar.

"Meil on vaktsiinidel paduvastaseid, aga on ka inimesi, kes lihtsalt kardavad vaktsiine. Öelda neile, et rumal, miks sa kardad, pole tulemusrikas. Võibolla kui pressi temalt vähemaks võtta, ta lähebki vaktsineerima. Hull on see, kui inimene lükatakse oma nurka, kus valeteooria saab veel paljuneda. Ühiskonnad, kus koos töötatakse, on kooroonaga paremini hakkama saanud," selgitas Lutsar.  

Koroonaviiruse tulevikust rääkides jääb Lutsar ettevaatlikuks: pole ette näha, et uut tüve ei tuleks. "Omikron oli kõigile uudis, sest arvati, et tuleb delta tüve laps, aga omikron pole tema laps. Omikron on läinud laiali algsest Wuhani tüvest – aga kus ta oli see poolteist aastat, me ei tea. Olen pettunud, et omikron nii hästi immuunsuse eest põgeneb. Loodan, et ei teki viirust, mis võtaks kõigist tüvedest üle kõige hullemad omadused," rääkis Lutsar.