Härma: koroonapassi kaotamine on märtsis tõenäolisem kui veebruaris

Foto: ERR

Terviseameti juhi kohusetäitja Mari-Anne Härma ütles neljapäeval "Esimeses stuudios", et veebruaris koroonapassi kaotamine on ebatõenäoline ning pigem võib Eesti jõuda selleni märtsis.

Härma rääkis saates, et kui siiani on koroonaviiruse omikroni tüve leviku ajal küll nakatumise tase tõusnud enneolematute kõrgusteni, siis haiglaravi stabiilsus on andnud põhjust olla rahulik.

Viimasel ajal on aga hakanud ka haiglasse jõudvate koroonahaigete arv kiiresti kasvama. Kui jätkub selline kasv, et haiglasse satub 80–90 koroonahaiget päevas, siis juba järgmisel nädalal võib Härma sõnul olla haiglates kokku 500, ülejärgmisel nädalal 600 patsienti.

Ka päevane koroonasurmade arv on olnud mõnda aega kõrge. Saatejuht uuris, kui paljud neist inimestest surevad koroonaga kui kui paljud koroona tõttu.

"Enamik surmajuhtumeid, mis meil on, ligi 100 protsenti on tegelikult surmad koroona tõttu. Loomulikult inimestel on erinevad kaasnevad haigused. Need surmajuhtumid, mis on olnud, kaasuvate haigusteta inimesi praktiliselt ei ole. Aga see on koroonaviirus, mis viib inimesi üle selle piiri. Kui kaasnevate haigustega on võimalik veel elada, siis koroonaviirust külge saades see kurb lõpp tuleb kahjuks kiiremini, kui võiks muidu prognoosida. Need inimesed võiks elada veel aastaid, kui nad ei oleks koroonaviirust külge saanud," rääkis Härma.

Seda, millal koroonapass riigisiseselt kaob, Härma öelda ei osanud.

"Koroonapass on alati olnud poliitilise taseme otsus. Meie pigem vaatame, kas meil on mõtet praegu leevendustest rääkida. Terviseamet ka planeerib leevendusi. Selles mõttes kõik meetmed peavad olema asjakohased ja kui on õige aeg leevendusteks, siis ka terviseamet need ettepanekud teeb," sõnas ta.

See, et varem valitsuses välja käidud mõte kaotada koroonapass 21. veebruarist, kui 17. veebruari seisuga on eelneva kümne päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise koroonapatsiendi päevas, on Härma sõnul ebatõenäoline. Ka peaminister Kaja Kallas ütles neljapäeval, et selle näitajani soovitud tähtajaks ei ole võimalik jõuda.

"See on ebatõenäoline, et me selleks kuupäevaks selliste arvudeni jõuame," ütles ka Härma. Tema hinnangul on märtsis koroonapassi kaotamine tõenäolisem.

"Kindel pole siin maailmas ju miski. Me tahaks näha selle nädala lõpuks nakatumise arvude langustrendi. Kui me näeme nakatumise arvude langustrendi selleks pühapäevaks, siis me võime oodata, et meie haiglaravi kasvukiirus hakkab kohe esmaspäevast ka langema ja sisuliselt nädala pärast me saame öelda, kas haiglaravi nüüd langeb või me liigume jätkuvalt kasvutrendis ja kas need prognoosid – 500 järgmisel nädalal tõenäoliselt realiseerub – aga kas 600 ülejärgmisel nädalal realiseerub või mitte, peaks selguma umbes järgmise nädala keskpaigas," lisas Härma.

Terviseametnik tõdes, et haiglasse jõudvate patsientide arv on hakanud nüüd jälle kasvama, kuna viirus on taas jõudnud vanemaealiste inimeste hulka.

Härma sõnul näitab pessimistlik stsenaarium, et haiglaravi vajavate patsientide arv jõuab 600 juurde ning see omakorda tähendab taas plaanilise ravi sulgemist. Härma selgitas, et sügisel oligi 600 haiglaravi patsienti punane piir, kust alates peatus plaaniline ravi, aga praegu võib olla see piir isegi 500–600 patsiendi vahel, kuna väga paljud tervishoiutöötajad on haigestunud.

Omikron teistest tüvedest palju ei erine

Härma rääkis saates, et kui varem tekkis mulje, et koroonaviiruse omikroni tüvi on leebem kui varasemad tüved, siis see oli petlik. Ta selgitas, et vaktsineeritud inimestel ongi kergemad sümptomid.

"Paraku levib kuulujutt, et see koroona ongi midagi nii kerget ja jäetakse tähelepanuta, et inimestel on juba immuunvastus all," ütles Härma.

"Omikron vaktsineerimata inimestele, eriti vanemaealistele ei ole väga erinev eelmistest tüvedest."

Tema sõnul oli omikroni tulles kaks küsimust: kas see levib kiiremini ja kas see tapab.

"Levib kiiremini. Tapab," vastas Härma neile küsimustele.

"See ongi teine küsimus – kas ta on vähem ohtlik kui delta tüvi. Pikalt jäi mulje, et ta võib-olla tõesti ongi vähem ohtlik, sest kergemad sümptomid, lapsed, noored haigestusid, midagi väga suurt ei juhtunud, haiglaravile sattus vähem inimesi. Aga viirus levis nende seas, kes olid vaktsineeritud, nende seas noored, kes raskelt haigestusidki vähem. Aga kui see viirus jõuab vanemate sekka, siis näeme, et vaktsimata vanemaealistele pole omikron oluliselt leebem kui varasem delta tüvi ja teised. Kui meil poleks inimesed praegu vaktsineeritud ja suure immuunkaitsega, siis oleks haiglaravi olukord hoopis teine," selgitas ta.

Härma tõdes, et kui ühel hetkel tõenäoliselt kõik inimesed koroonaviirusega kokku puutuvad, siis oluline on see, et kõik ei tohiks nakatuda ühel ajal, et mitte haiglaravi umbe ajada.

"Kui me teame, et umbes üks protsent nakatunuist satub haiglaravile, siis me ei saa endale lubada, et haiglaravile satub korraga rohkem inimesi, kui me suudame neid vastu võtta. Kogu piirangute mõte ongi aeglustada nakatumise kurvi ja seda need piirangud on täitnud," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: