Mullu üks kurioossemaid juhtumeid oli intsident lennukiga Piper PA46R-350T, mille kütus lõppes enne Tallinna lennuväljale jõudmist.

Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikase sõnul asjas uurimine veel käib. "Võime faktide põhjal juba praegu rääkida, et lennukil vahetult enne Tallinna lennujaama jõudmist kütus lõppes, viimase osa lennust ta planeeris ja kukkus enne raja algust maha lennujaama territooriumile," ütles ta. 

Arikase sõnul ei meenu, et selliseid juhtumeid lähiajaloos varem olnud oleks. "Jõuda selleni, et lennukis kütus lõpeb, on suhteliselt keeruline. Kui me kõiki protseduure nõuetekohaselt jälgime, siis selleni välja ei tohiks jõuda. Tavaliselt ikkagi lendame piisava tagavara, et jõuda nii sihtlennujaama kui ka varulennujaamani välja. Aga see, et enne lennujaama jõudmist kogu süsteemist on kütus tilgatumaks otsas, on suhteliselt ainukordne," rääkis ta. 

"Pigem praegused tõendid viitavad, et tegemist oli piloodi eksimusega. Hetkel kuskil ei ole ühtegi tehnilist riket suutnud tuvastada," sõnas Arikas. 

Amet uurib ka seda, kas otsa lõppenud kütusega lennuk võis kanda reisijaid, kes olid transpordi eest maksnud. 

"Tõepoolest, seal oli üks piloot ja kolm reisijat. Aga kas tegemist oli tõepoolest raha eest reisijatega, või tegemist oli kas siis tuttavate või kaudselt ka lennukiomanikega, selle osas annab ikkagi meile vastuse uurimine," rääkis Arikas.

Amet soovib uurida, kas täiendamist vajaks järelevalve või koolitus

Lendamise sagedus on viimastel aastatel kasvanud. Küsimus on selles, kas õnnetuste ja intsidentide arv on sellega korrelatsioonis, või on see kasvanud ebaproportsionaalselt.

"Tõepoolest, kui me vaatame nüüd 2021. aastale tagasi, siis neid õnnetusi ja intsidente toimus märgatavalt rohkem kui varasematel aastatel. See on kindlasti selline negatiivne trend, mida me näeme," ütles Arikas. 

Arikase sõnul tuleb otsa vaadata ka teistele õnnetustele, näiteks neile, mis on juhtunud motodeltaplaanidega. "Nii palju õnnetusi ega intsidente pole varem olnud kindlasti kohe," ütles ta.

See tõstatab küsimuse, kas riigi poolt on vajaka ennetustegevusest või on näiteks järelevalve ebapiisav. "See on nagu mitme muutujaga võrrand, millele tuleb otsa vaadata ja aru saada, mis on probleemid, mida tulevikus peaksime tegema teisiti, et vältida samasuguste õnnetuste kordumist," ütles Arikas. 

Motodeltaplaanidega toimunud õnnetustes on enamasti saanud viga piloot, kuid õnnetuste läheduses on lennatud ka reisijatega koos. "Need riskid on märgatavalt suurenenud. Seal on suur oht teisi inimesi vigastada. Kui ajalukku tagasi minna, siis seal on ka surmajuhtumeid olnud," märkis Arikas. 

Möödunud aasta statistika põhjal ei saa Arikase sõnul kokkuvõtvaid järeldusi teha, kuid on märgata trende, mille tõttu kogubki amet täpsemaid andmeid. 

"Siis saab sealt teha ka juba ka õigusloojatele ja järelevalvele omapoolsed ettepanekuid tegevuste arendamiseks," ütles ta. 

"Kas on eksitud ka koolitusel, kuskil vaja koolitusnõudeid tõsta. Aga siin ma kindlasti ei oska kohe veksleid välja käia, et kindlasti tegemist on koolitusega või tegemist on puudustega järelevalves – selleks läheb natuke rohkem aega," ütles ta.