"Meie töö opositsioonis on saada aru, kui valitsus tuleb meile althõlma mingisuguseid halbu asju müüma. Asjad, mis on meie meelest kas ühiskonnale ohtlikud või kahjulikud või mis väga tõsiselt riivavad meie arvates meie valijate huve - seal paneme püsti kõva võitluse," rääkis Helme. "Ja me oleme seda teinud edukalt - näiteks just äsja lõpetasime teise lugemise meediateenuste seadusele, kus me täpselt samamoodi panime mitusada  parandusettepanekut sisse ja see sundis koalitsiooni tulema meiega läbi rääkima. Lõpuks saime sealt välja need ohtlikud sõnavabadust piiravad sätted, mis meie meelest olid põhiseadusevastased ja ka ühiskonnale kahjulikud. Me saavutasime seal kompromissi, mis meile sobis," lisas ta.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson ütles kolmapäeval ERR-ile, et rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse seaduse eelnõule on esitatud 285 muudatusettepanekut, millest valdava osa esitasid EKRE saadikud. Riigikogu kodulehe andmeil on muudatusettepanekuid esitanud 15 EKRE saadikut, neist paljud on teinud üle kümne muudatusettepaneku.

Kolmapäeval selgus ka, et EKRE fraktsiooni liige Ruuben Kaalep esitas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatuse eelnõule ligikaudu 600 muudatusettepanekut, soovides takistada krüptoturgu reguleerivaid muudatusi.

Helme tõi EKRE varasemate edulugudena välja ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muutmise kevadel, kust tema sõnul saadi kõige halvemad asjad välja.

"Eile oli parlamendis lugemisel võrdse kohtlemise seadus, mis on selgelt konservatiivse maailmavaate riikliku ahistamise raamistiku loomine, relvade andmine ametnikkonnale, et konservatiivseid inimesi riigi poolt ahistama hakata. Ka selles seaduses me kindlasti kerget menetlust ei luba," rõhutas EKRE esimees.

Samuti tõi ta välja rahvatervise seaduse eelnõu, mis on EKRE-le äärmiselt vastumeelne, kuna sinna olevat sisse peidetud kooseluseaduse rakendusaktid. "Me absoluutselt ei ole nõus, et kooseluseadust hakatakse rakendama nii-öelda tagaukse kaudu ja me ei lase sel sellisel viisil siin parlamendis läbi minna," rääkis Helme.

EKRE esimees kinnitas, et erakond ei võitle mitte iga koalitsiooni esitatud eelnõuga, vaid mobiliseerib ennast ainult põhimõttelistes küsimustes. "Need on konkreetselt kas väga ideoloogilised või väga põhimõttelised, põhivabaduste ja põhiõiguste küsimused - me lihtsalt niisama ei lahmi. Riigikogus on iga nädal umbes paarkümmend eelnõud kogu aeg menetluses, meil (EKRE-l – toim.) on võib-olla pool tosinat sellist eelnõu, mis on meil väga selgelt sihikul," selgitas Helme.

Helme: demokraatia töötab

Helme sõnul näitab EKRE selline tegevus, et parlamentaarne demokraatia toimib ning juba eelmise aasta kevadest rakendatud taktika on neile korduvalt edu toonud.

"Taktika on sama, mida me juba kevadel harrastasime: kui on asjad, mis meie meelest on täiesti vastuvõetamatud, siis tuleb sundida koalitsiooni arvestama ka opositsiooni arvamusega," rääkis ta. "Ma arvan, et Eesti demokraatia seisukohalt võib praegu öelda, et asjad on väga hästi - ma ei tea aega, kus koalitsioonierakonnad oleksid opositsiooni ettepanekutega sellisel viisil arvestanud nagu praegu meiega. Muidu need seadused edasi ei liigu, kui vähemalt mingid meie ettepanekud kas seadusest väljavõtmise või seadusesse juurde panemise osas on arvestatud," ütles Helme.

"Erinevalt ajast, kui Reformierakond oli opositsioonis, kus nad lihtsalt sõimasid ja räuskasid ja erilist mõju sellel valitsuse poliitikale ei olnud, siis meie võime opositsioonis olla küll väga valjud ja jõulised, aga meil on ka opositsioonis tulemused ette näidata," lisas EKRE esimees.

Helme: oleme töökad

EKRE esimehe sõnul näitab tema erakonna liikmete tegevus riigikogus nende töökust.

"Ma võin rahulikult öelda, et meie riigikogu saadikud teenivad oma palga õiglaselt välja. Ega sadade muudatusettepanekute tegemine ühele eelnõule ei käi hommikukohvi kõrvale - see on ikkagi väga suur töö ja meil on kogu fraktsioon sellega hõivatud," rääkis Helme.

Tema kinnitusel tähendab muudatusettepanekute koostamine saadikule kõva tööd: "Me räägime siin sellest, et iga saadik teeb ühele eelnõule umbes paarkümmend muudatusettepanekut, neid eelnõusid on neli-viis-kuus ja see võtab mitu nädalat aega, et sellises mahus muudatusettepanekuid seaduseelnõudele teha."

"Pärast on neid vaja ka komisjonis kaitsmas käia, saalis läbi hääletada - meie fraktsioon on praegu ülimalt tõsiselt tööga koormatud, see ei ole lihtsalt niisama, et me siin viskame üle leti 200 või 500 parandusettepanekut. Sellele eelneb väga korralik ja väga tõsine töö ja kogu meie fraktsioon teeb seda tööd," rõhutas fraktsiooni esimees.

Sama taktikaga kuni valimisteni

Helme rääkis, et erakond plaanib kuni järgmise aasta märtsis toimuvate riigikogu valimisteni sama taktikaga jätkata.  

"Meie selge eesmärk on saavutada kas see, et neist eelnõudest võetakse välja asjad, mis meid väga häirivad või see, et eelnõu jääb sisuliselt sahtlisse seisma. Ka neid näiteid meil on, kevadel tulid valitsusest paar eelnõud, mida rohkem ei olegi liigutatud pärast seda, kui me need muudatusettepanekutega üle külvasime," rääkis EKRE esimees.

"Nii et veel aasta on minna kui me riigikogu tööd mõtleme ja meil on väga selgelt siht silme ees, et selle koosseisu ajal niisuguseid seadusemuudatusi teha ei saaks, mis on ühiskonda põhjalikult muutvad ja tagasipööramatud nagu näiteks kooseluseaduse rakendamine," ütles ta.