Scholzi ühepäevase reisi eesmärk on vältida sõda. Saksamaa on Venemaa suurim kaubanduspartner Euroopas, mistõttu soovib Scholz hoiatada ulatuslike sanktsioonide eest, kui Venemaa peaks Ukrainat ründama.

Kantsler lubas Kiievis esmaspäeval, et Moskvas kavatseb ta rõhutada sõnumit, et lääs on valmis dialoogiks Venemaa julgeolekumurede lahendamiseks, kuid on valmis ka sanktsioonide kehtestamiseks.

Sanktsioonide hoiatus võib mõjuda tugevamalt, kui see tuleb Saksamaalt, mis on suurim kaubanduspartner ja suurim vene gaasi tarbija.

Olaf Scholz vihjas jaanuaris küsimusele Nord Stream 2 kohta, et sõjalise sekkumise korral tuleks arutada kõike. Liidukantsler ei ole lubanud sulgeda gaasitoru projekti või isegi maininud seda seoses sanktsioonidega, erinevalt USA presidendist Joe Bidenist, kes ütles eelmisel esmaspäeval, et toru pannakse kinni, kui Venemaa ründab Ukrainat.

Venemaa on eitanud rünnakuplaane ja süüdistab lääneriike sõjahüsteerias. Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles eile kohtumisel president Vladimir Putiniga, et seoses julgeolekumuredega kirjutatakse valmis kümneleheküljeline vastus USA-le ja teistele riikidele.

Olaf Scholzi on kritiseeritud madala profiili hoidmise eest kogu kriisi vältel, mis on silmatorkavalt erinevam tema eelkäijast Angela Merkelist ajal, mil Venemaa annekteeris Krimmi 2014. aastal. Euroopas on praegu initsiatiivi näidanud Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes käis Moskvas eelmisel nädalal ja on telefonitsi pidevalt Vladimir Putiniga vestelnud.