Need seisukohad kõlasid pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus üles Venemaaga läbirääkimisi taastama ning Euroopa liidrid visandasid tulevase rahuleppe raamistiku, vahendab The Kyiv Independent.

Zelenski kutsus 4. juunil avatud kirjas Venemaa president Vladimir Putinit üles jätkama kahepoolseid läbirääkimisi. Ta tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks.

Algatust toetasid hiljem Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigi ja Ukraina juhid, kes avaldasid pühapäeval  ühisavalduse, milles tõid välja viis tingimust, mis on nende hinnangul vajalikud "õiglase ja kestva rahu" saavutamiseks. Nende seas olid kohene ja igakülgne relvarahu ning läbirääkimised, mis põhinevad praegusel rindejoonel.

Moskva võttis ettepanekud külmalt vastu.

Välisminister Lavrov ütles esmaspäeval, et sõja käigu määrab diplomaatia asemel olukord lahinguväljal.

"Ma ei tea, kuidas saame sellises olukorras üldse läbirääkimistest rääkida," ütles Lavrov esmaspäevasel pressikonverentsil. "Praegu ei sõltu kõik mitte läbirääkimistest, vaid meie kangelaste tegudest rindejoonel."

Kiiev rõhutab, et praeguse rindejoone külmutamine on kõige realistlikum alus relvarahuks, samas kui Venemaa nõuab mistahes kokkuleppe eeltingimusena Ukraina vägede väljaviimist Donbassi osadest – ettepanek, mille Ukraina on tagasi lükanud.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov lükkas esmaspäevasel briifingul samuti tagasi Euroopa algatuse, väites, et Euroopa liidrid õõnestavad omaenda rahuüleskutseid, jätkates sõjalise abi andmist Ukrainale.

"Tahaksin märkida, et Macron, Starmer ja Merz üritavad kõik rahu teemal rääkida. Samal ajal rõhutavad nad kavatsust abistada (Ukrainat) uut tüüpi relvade tootmisel," ütles ta. "Kas see ei ole nende retoorikas vastuolu?"

Need seisukohad kõlasid olukorras, kus USA vahendatud rahuplaanid on alates veebruarist sisuliselt seiskunud, kuna Washingtoni tähelepanu on hõivatud sõjaga Iraanis.

Selle taustal on Kiiev intensiivistanud nõudmisi Euroopa suurema rolli järele diplomaatias. Zelenski on korduvalt rõhutanud, et Euroopa peab osalema otseselt kõigis läbirääkimistes, mis puudutavad Ukraina tulevikku.

Moskva on andnud märku valmisolekust teatud Euroopa osaluseks, kuid pakkus potentsiaalseks vahendajaks endist Saksamaa liidukantslerit Gerhard Schröderit. Kiiev ja Euroopa valitsused lükkasid mais selle ettepaneku tagasi, viidates Schröderi sidemetele Putiniga.

Putin ise lükkas Zelenski viimase lähenemiskatse 5. juunil Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil tagasi, öeldes, et "ei näe mõtet Zelenskiga kohtuda".

Hiljem samal päeval vastates süüdistas Zelenski Venemaa liidrit selles, et ta demonstreerib taaskord oma huvi puudumist sõja lõpetamise vastu.

"Kahjuks valib Venemaa pool taaskord sõja – kõik kuulsid täna seda vastust," ütles Zelenski oma õhtuses pöördumises.

Berliin: Euroopa on valmis Putiniga peetavatel kõnelustel USA-lt ohjad üle võtma

Euroopa liidrid on valmis asuma juhtrolli läbirääkimistel Venemaa täiemahulise Ukraina-vastase sissetungi lõpetamiseks, vahendas Politico Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi pressiesindaja sõnu.

"See protsess kogub nüüd Euroopas uut hoogu," ütles Merzi pressiesindaja Stefan Kornelius pärast Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi liidrite pühapäeva hilisõhtust kohtumist Londonis. "Teine uus areng on see, et võtame üle ja jätkame läbirääkimisprotsessi, mida USA on suures osas vedanud. Teeme seda tihedas koostöös USA-ga."

USA presidendi Donald Trumpi eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner on alates 2025. aasta algusest juhtinud jõupingutusi Venemaa ja Ukraina vaheliste läbirääkimiste vahendamiseks, kuid käegakatsutavaid tulemusi on olnud vähe. 

Euroopa algatus asuda rahukõnelustel juhtrolli tuleb ajal, mil Washington keskendub üha enam USA ja Iisraeli Iraani-vastase sõja lõpetamisele.

Pühapäevases ühisavalduses kutsusid Merz ja tema kolleegid Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigist – koos Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga – üles "otsedialoogile Ukraina ja Venemaa vahel, milles osalevad aktiivselt USA ja Euroopa". Samuti seadsid nad rahu saavutamiseks viis tingimust, sealhulgas kohese ja täieliku relvarahu.

Avalduses rõhutati, et läbirääkimiste lähtepunktiks peab saama praegune Vene ja Ukraina vägede vaheline rindejoon ning Ukrainal peavad olema "tugevad ja õiguslikult siduvad" julgeolekugarantiid. Venemaa varad peavad jääma külmutatuks seni, kuni Kreml "lõpetab agressioonisõja ja hüvitab Ukrainale sõjaga tekitatud kahju".

Euroopa liidrid arutavad läbirääkimiste lähenemisviise edasi G7 kohtumisel Evianis ja järgmisel nädalal Brüsselis toimuval Euroopa Ülemkogul, märkis Kornelius.

"Vajame rahu poole liikumiseks võimalikult laia toetust kõigilt Euroopa partneritelt," ütles ta.

Jääb aga ebaselgeks, kas Venemaa president Vladimir Putin on nõus maha istuma Euroopa liidritega, kes on otseläbirääkimistest kõrvale jäetud, hoolimata sellest, et nad on pikalt püüdnud saada suuremat rolli konflikti lahendamisel.

Euroopa riigid, eriti Saksamaa, on saanud Kiievi suurimateks sõjalisteks toetajateks ja võtaksid tõenäoliselt Moskvas peetavatel läbirääkimistel karmima hoiaku kui nende USA kolleegid, märkis Politico. 

Kornelius märkis, et Putini läbirääkimiste laua taha saamine "võib võtta nädalaid või isegi kuid" ning et "ainult tugev Ukraina ja Venemaale avaldatav surve veenavad Putinit taganema."

Ta rõhutas, et Euroopa peab selleks hetkeks valmis olema. "Peame looma ka valmisoleku dialoogiks ja leppima kokku tingimustes, mille alusel sellised kõnelused üldse toimuda saavad," ütles ta. "Kõik see on osa ettevalmistustest. Oleme ümberorienteerumise faasis."