Raido Roop: Tallinna uus transpordimudel aitab teha paremaid otsuseid

Raido Roop
Raido Roop Autor/allikas: Erakogu

Tallinna uue transpordimudeli abiga on võimalik prognoosida ja analüüsida inimeste liikumisvajadusi ja paremini planeerida nii linna transporti kui ka linnaruumi laiemalt. See ei ole üksikuuring, vaid püsiv tööriist, mille abil saab hinnata, kas ja kuidas linnaruumi ja liiklust puudutavad otsused toetavad strateegilisi eesmärke, kirjutab Raido Roop vastuseks Pärtel-Peeter Pere kommentaarile.

Linna pikaajalise strateegia järgi peaks 2035. aastaks suurem osa inimesi Tallinna regioonis liikuma ühistranspordiga, rattaga või jalgsi. Kasutajasõbralikud liikuvusteenused peaksid võimaldama mugavalt ja säästlikult kombineerida erinevaid liikumisviise. Strateegiline eesmärk on autoliiklust oluliselt vähendada nii, et liiklus saastaks vähem ning oleks rahulik ja ummikuteta.

Neid eesmärke aitab saavutada muuhulgas mugav ja kiire ühistransport. Juba praegu kuuluvad Tallinnas liikuvad ühissõidukid maailma kõige uuemate hulka ning sel aastal uueneb üle kahe kolmandiku linna bussidest, kuna minnakse üle diislikütusel sõitvatelt bussidelt kõigepealt gaasibussidele.

Aastaks 2025 on kavandatud loobuda diiselbusside aktiivsest kasutamisest liinide teenindamisel, st diiselbusse kasutatakse ainult eriolukordades varubussidena. Kaugem tulevik kuulub elektri- ja vesinikubussidele.

Sel aastal on kavas alustada Tallinna ühistranspordi liinivõrgu uuendamisega ja selle juures on uus transpordimudel võtmetähtsusega. Mudeli tugevus on see, et see sisaldab kõiki linna käsutuses olevaid andmeid, mille põhjal on võimalik hinnata seda, millised on inimeste vajadused linnas ühest paigast teise liikuda.

Mudelis on arvestatud sellega, kui palju inimesi millises ühistranspordipeatuses sõidukisse siseneb või sealt väljub, kuid ka laiemalt inimeste vajaduste ja liikumismustritega: lisaks liikumistele kahe erineva punkti vahel, nagu töölt koju, ka keerulisemaid liikumismustreid.

Nagu teisedki multimodaalsed transpordimudelid, arvestab ka Tallinna uus transpordimudel erinevate sotsiaalsete rühmade vajadustega. Tööl käiva inimese, kooliõpilase ja koduse pensionäri transpordikäitumine on erinev ja sellest annavad aimu sotsioloogilised uuringud, mille andmeid saab uude transpordimudelisse edaspidigi hõlmata.

Mudeli abil on võimalik eristada 12 erinevat liikleja tüüpi ehk kasutajagruppi, sealhulgas õppureid, autoga ja autota tööinimesi ja pensionäre nii Tallinnast kui ka mujalt Harjumaalt. See aitab prognoosida ja arvestada eri inimeste transpordivajadusi linnas. Selles mõttes on mudel ka kogu maailma mastaabis uuenduslik, tegu on kompleksse uue põlvkonna transpordimudeliga, milletaolisi hakatakse praegu kasutusele võtma Lääne-Euroopas. Lisaks mudeli loomisele on Tallinna transpordiamet koolitanud inimesi, kes mudeli abil analüütilist tööd teevad. Kuna mudeli abil kujundavad linnaruumi ikkagi inimesed, tuleb nende kompetentse arendada.

Ühtegi konkreetset andmeallikat mudeli loomisel jäägitult ja kriitikavabalt usaldatud ei ole. Kuigi näiteks inimeste elukohtade alusandmed pärinevad registritest, on sotsiaal-majanduslike uuringute põhjal ja kalibreerimise käigus registriandmeid silutud, et ametliku statistika ja tegelikkuse vahelist lõhet sulgeda.

Samuti võtab mudel arvesse seda, et mitte kõik ühissõidukitega sõitjad ei viipa bussis, trammis või trollis rohelist kaarti. Seepärast on loendatud ühissõidukitesse sisenejaid ja tegelikke reisijate arve valideerimisandmetega võrreldud, et kajastada tegelikkust parimal võimalikul viisil.

Transpordimudeli abiga on võimalik linna kui terviku liiklust mõjutavaid otsuseid tehes arvestada ka väiksemate piirkondadega: kui palju inimesi seal liigub, kuidas liigutakse ja mil moel see suuremat pilti mõjutab. Tallinna transpordimudel võimaldab arvestada lisaks ühistranspordile ja sõiduautodele ka jalakäijate ja jalgratturitega.

Mudel on üles ehitatud nii, et ühe transpordiliigi reisikulude kasvades suureneb teiste vähem ressurssi nõudvate liikide atraktiivsus, sealhulgas kõndimise ja jalgrattasõidu oma. Iga transpordiliigi kohta on võimalik mudelisse sisestada ka uuemaid ja täpsemaid andmeid, kui olukord muutub või kvaliteetsemad andmed nõudluse kohta kättesaadavaks muutuvad.

Kokkuvõttes on nüüd otsustajate käsutuses digitaalne tööriist, mille abil on võimalik ennustada transpordi probleeme ja mõista nende põhjuseid ning selle toel teha linna terviklikku arengut toetavaid otsuseid.

Sealhulgas saab transpordimudeli toel hinnata suuremate infrastruktuuriinvesteeringute otstarbekust ja mõju liiklusele või transpordi planeerimisel stsenaariume läbi mängida ja analüüsida, et näiteks prognoosida liikluse muutusi teistel tähtsamatel magistraalidel, kui mõne linna olulisema magistraali liiklus ajutiselt peaks olema takistatud või suletud.

Mudeli abil on võimalik leida vastuseid küsimustele, miks tekivad mõnes kohas ummikud või milliseid ümberkorraldusi on vaja teeremontidest tulenevate ebamugavuste vähendamiseks teostada või kuidas suuremad riigimaanteede ehitused Tallinna ümbruses hakkavad mõjutama liiklust linna sees.

Siiski jääb väga oluliseks inimmõistus ja kaalutletud otsustamine, sest linnaplaneerimises laiemalt peame lähtuma linna pikaajalistest eesmärkidest ning kujundama sellist linna, kus meil ja järeltulevatel põlvedel on hea elada.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: