Läti eksperdid peavad põhjuseks erinevaid strateegiaid koroonakriisi lahendamisel, aga ka Läti majanduse varasemaid kitsaskohti, näiteks viletsat rahvusvahelist transporti.

"Möödunud aastal nägime, kuidas kolm Leedu lennujaama, Vilnius, Klaipeda ja Palanga, tõusid Riia lennujaama tasemele, mida pole kunagi varem juhtunud," selgitas Läti Tööandjate Konföderatsiooni ekspert Jānis Hermanis. Eksperdi sõnul näitab see turu teatavat ümberjagamist, mis pole Läti majanduse huvides.

Läti sisemajanduse kogutoodang kasvas 2019. aasta neljandast kvartalist 2021. aasta kolmanda kvartalini 1,7 protsenti. Leedus oli kasv samal ajal neli ja Eestis koguni 5,1 protsenti.

Üks aeglase majanduskasvu põhjusi on transiit. Kaubavedu läbi Läti sadamate vähenes juba pandeemiaeelsel ajal oluliselt, samas pole transiit läbi Eesti ja Leedu oluliselt vähenenud, või on koguni pisut kasvanud.

Ka on Lätis saanud Eestist ja Leedust rohkem kannatada lennundus- ja külalislahkussektor, sest Läti koroonapiirangud on kahe naaberriigi omadest alati kraadi kangemad olnud. See tähendab ka, et lätlased armastavad oma aega rohkem veeta välismaal ja jätta sinna ka raha.

Samas läheb põllumajandusel, ehitussektoril, rahandusel ja tööstusel suhteliselt hästi. Ka kaupade eksport on kiiresti kasvanud, jõudmata küll Eesti ja Leedu tasemele.

Hästi pole aga läinud teenuste ekspordil. Ka välisinvesteeringute riiki meelitamisel jääb Läti Eestile ja Leedule kõvasti alla. Otseinvesteeringud Eestisse ja Leetu on 2015. aastast peale kasvanud 70-80 protsenti, Lätis ainult 40 protsenti.