"Kui kinnisvara omamise kulude tõus juurde lisada, oleks sellel oluline mõju mõõdetud inflatsioonile, eriti alusinflatsioonile. Me ei saa seda ignoreerida," ütles Schnabel ajalehele Financial Times. 

Alusinflatsiooni arvutamisel jäetakse kõrvale tugevalt volatiilsed kütuse- ja sageli ka sesoonselt kõikuvad toiduainete hinnad. Erinevalt USA-st, eurotsoon ei arvesta oma inflatsiooniandmetes kinnisvara omamisega seotud kulusid.

Kinnisvarahinnad tõusid eurotsoonis eelmisel aastal 8,8 protsenti. Eurotsoonis on palgakasv siiski tunduvalt aeglasem kui USA-s. 

Schnabel leiab, et keskpank peab oma rahapoliitikat karmistama.

"Koroonaviiruse omikroni variandi levik oli kardetust leebem. Tööturg on taastumas, samuti taastub tööstussektor. Varaostude vähendamiseks on olemas tugevad argumendid, " ütles Schnabel. 

"Tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris aasta varasemaga võrreldes 5,1 protsendi võrra, tööpuudus langes kõigi aegade madalaimale tasemele. See tähendab, et risk liiga hilja tegutseda on suurenenud," lisas Schnabel. 

Paljud investorid muretsevad, et kui ECB kiiresti rahapoliitikat karmistab, võib see vallandada eurotsoonis uue võlakriisi. Saksamaa võlakirjade tootlus on märkimisväärselt madalam kui Lõuna-Euroopa riikide võlakirjade tootlused. Investorid muretsevad, et Lõuna-Euroopa riigid ei suuda rahapoliitika karmistamise korral oma võlgu teenindada. 

"Isegi kui praegused võlakirjade tootlused liiguvad ülespoole, siis eurotsooni majandus kasvab. Kasvavas majanduses pole võlakirjade tootluse tõus peamine probleem," ütles Schnabel.