Vene õppekeelega algklassides on laste eesti keele oskus kesine
Venekeelsete koolide neljanda klassi tasemetööd näitavad, et üle poole eesti keelt teise keelena õppijatest ei saavutanud A1 keeletaset. Nii ministeerium kui ka õpetajad näevad keelekümblusklasside hädavajalikkust.
A1 keeletase on kõige elementaarsem keeletase, mille põhjal oskab õpilane näiteks ennast tutvustada ja mõistab lühikesi sõnumeid. Sellel, et täna valdab esimese kooliastme lõpuks sel tasemel eesti keelt teise keelena vaid 40 protsenti õpilastest, on ministeeriumi sõnul põhjusi mitu. Koolides on 3000 õpetajat, kellel pole vastavat keeletaset, ning puudu on heast õppematerjalist. Aga mitte ainult.
"Mida need tasemetööd veel näitasid, keelekümbluskooli õpilaste tulemused olid märkimisväärselt paremad kui täiesti venekeelsete koolide tulemused, mis näitab seda, mida kinnitavad ka eksperdid: eesti keele õppimiseks ei piisa eesti keele õppimisest või eesti keele tundidest, vaid õpe peab toimuma mingis osas eesti keeles, siis õpilased omandavad keele paremini," lausus haridusminister Liina Kersna.
Sama kinnitab ka Narva Pähklimäe gümnaasiumi eesti keele õpetaja Aljona Kordontšuk, kelle keelekümblusklassis õppivate laste tulemustega sai rahul olla.
"Kahjuks jah, rääkimine-suhtlemine on kõige nõrgem. Nad on pigem harjunud kuulama õpetajat, mitte rääkima omavahel ja õpetajaga. Kahjuks on nii. Meil on 4x45 minutit ja vahetunnis nad ei taha õpetajaga eesti keelt rääkida," lausus Kordontšuk.
Venekeelsetes koolides on keelekümblusklasse tavaklasside kõrval alla veerandi. Ehte humanitaargümnaasiumis, kus keelekümblusklasse õpetajate puuduse ja ülekoormuse tõttu enam ei kasutata, püütakse tasemetöödest saadud tulemuste järel leida kättesaadavamaid viise suhtlusoskuse arendamiseks.
"Me ise ka ei ole sellega rahul. Isegi selle riigi keskmise tulemusega (võrreldes) oli meie tulemus natuke kehvem ja eriti suulises osas," ütles Ehte Humanitaargümnaasiumi õppealajuhataja Anželika Kahro.
Lapsevanemaid vene õppekeelega koolid tihti ei meelita.
"Miks minu laps õpib eesti koolis – ma tahan, et ta oskaks eesti keelt, ma kardan, et vene koolis ta ei saaks seda oskust piisavalt," lausus Kordontšuk.
Haridusministeerium rõhutas, et probleemil pole kiireid lahendusi, ent kavas on eesti keel teise keelena õppeseire, et päriselt mõista, milles on probleem.
Toimetaja: Marko Tooming