Ida-Virumaal on õpetajaid puudu nii alg-, üld-, kutse- kui ka kõrghariduses. Puudus on eelkõige head eesti keelt rääkivatest õpetajatest.

"Kõige suurem murekoht on just loodusainete õpetajate ja inglise keele õpetajate puudus ning iga eesti keelt rääkiv õpetaja on kulla väärtusega," ütles Ida-Virumaa hariduskoordinaator Kerda Eiert.

Selleks, et uusi õpetajaid paremini aidata, on Ida-Virumaa haridusasutusi koondava Hariduskopteri ja omavalitsuste koostöös koostamisel alustava õpetaja toetusmeetmed.

"Haridus on juba väikestviisi ettevõtlus ja brändi loomine ning selles teeb Hariduskopter väga suure töö ära. Toila vallas oleme mitmel korral koos istunud ja pannud kokku motivatsioonipaketti ning õppeaasta lõpuks tahame ära kaardistada, mida me ikkagi saame tulenevalt meie asukohast uuele noorele või eluaegsele noorele õpetajale pakkuda," selgitas Kohtla-Nõmme kooli direktor Mariliis Oder.

Haridustöötajad toonitasid, et Ida-Virumaale tulles tuleb arvestada sellega, et õpetada tuleb ka lapsi, kelle riigikeele oskus ei pruugi olla kõige parem.

"Kui nad räägivad kiiresti vene- või ukrainakeelsetele õpilastele, siis nemad ei saa aru nii kiiresti kui eesti emakeelega lapsed. Siis on vaja kasutada teisi metoodikaid," ütles Kohtla-Järve slaavi kooli direktor Svetlana Vladimirova.

"Tavaliselt olengi ma harjunud rääkima liiga kiiresti ja vahepeal on: "Oi, nüüd läks liiga kiireks." Pean end siis tagasi tõmbama ja ka igaks juhuks õpilastelt üle küsima, kas nad said teemast ja minust aru, ja päris mingi uue nurga alt liginema," rääkis Kohtla-Järve slaavi kooli õpetaja Arno Värv.

Mujalt Eestist Ida-Virumaale õpetajaks tulemist võetakse omamoodi missioonina, mida lähedased ei pruugi alati mõista.

"Vaadatakse küll, et huvitav valik, et mis sul viga on või kas oled hull peast – seda küll on. See ei ole lihtne valik, see on julge valik tulla Ida-Virumaale. Aga see annab ekstra dimensiooni või tähenduslikkuse sellele tööle juurde, et väheke keerulisemas keskkonnas seda teha," rääkis Jõhvi põhikooli õpetaja Gisela Kastein.