Omikroni tüvi on toonud haiglatesse olukorra, kus Covid avastatakse ka paljudel neil, kes esialgu tulevad haiglasse hoopis teiste terviseprobleemidega. Ent viimase kümne päeva jooksul on Ülikooli Kliinikumi aina enam jõudnud taas haiged, kelle põhiprobleem on raske Covid, ehk viirusest tingitud kopsukahjustus.

"Raskeid Covid-haigeid on praegu järjest rohkem ja selleks et me saaksime neid siin nakkushaiguste osakonnas ravida, selleks on need kaasuva Covid haigusega patsiendid teistes osakondades. Haiglad on selles mõttes väga keerukas olukorras, kuidas neid haigeid isoleerida, selleks, et viirus haiglas ei leviks," rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi nakkusosakonna juhataja Anne Kallaste.

Koroonahaigete kasvava arvu tõttu on kliinikum nüüd taas lisamas täiendavaid Covid-osakondi ja piiramas plaanilist ravi.

"Omikron on selgelt jõudnud praegu riskirühmadeni. Meil on osakonnas väga eakaid haigeid, kes on vaktsineerimata. Kaks aastat on pandeemia algusest möödas ja neid inimesi ka pärast vaktsineerimise algust on jätkuvalt väga palju," rääkis Kallaste.

"Kui meil ei oleks vaktsineerimata inimesi, siis haiglas oleks rahulik. Tõsi on see, et omikroni tüvi on jõudnud haiglasse ja meie patsiendid on valdavalt kõik infitseerinud omikroni tüvega," ütles Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige, anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf.

Vaktsineerimise mõju on näha intensiivraviosakonnas, kus võrreldes eelmiste lainetega praegu ülekoormust pole. Nakkushaiguste osakond on aga täis raskeid haigeid, kes kannatavad hingamispuudulikkuse all ja vajavad hapnikravi.

63-aastane Aivar ütleb pärast nädal aega haiglas hapnikuseadmete küljes olemist, et tänu meedikutele tunneb nüüd end paremini.

"Kuni kümme päeva oli öö ja päev palavik, murdis konte. Perearst saatis röntgenisse Elva ja ütles, et kahekordne kopsupõletik on, mine koju ja kutsu kiirabi välja. Ja siis EMO-sse ma tulingi," rääkis Aivar.

Aivari sõnul ei olnud ta enne haigestumist vaktsineeritud, kuid nüüd plaanib peale tervenemist kolme kuu pärast vaktsineerima minna.

Vaktsineerimine on jäänud toppama

Ülikooli kliinikumi Covid-osakonna patsientidest kaks kolmandikku on üle 60- aastased ja vaktsineerimata.

"Enamasti ongi, et kas nad kardavad või on kartnud kõrvaltoimeid. Sageli ongi põhjus et ma ju ei käi kusagil, aga no kusagil inimesed ikkagi käivad või nende juures käivad teised inimesed. Enamasti kes on vaktsineerimata, nad tegelikult siiralt kahetsevad ja ütlevad, et kui nad oleksid teadnud, et haigust niimoodi põevad, siis oleksid ennast vaktsineerinud," rääkis Kallaste.

Rohkem kui aasta pärast vaktsineerimise algust on Eestis ikka 63 000 ilma igasuguse kaitseta eakat. Kogu eesti vaktsineerituse tase on justkui jäänud toppama 64 protsendi juurde, kuigi normaalselt elurütmiks oleks vaja 80-90 protsenti.

"Kahetsusväärselt on meie diskussioon läinud sinna, kas koroonapass kaotada või mitte, aga me ei diskuteeri selle üle, kuidas tõsta vaktsineerituse taset ja kuidas saada inimesi vaktsineerima. See on võtmeküsimus ja peaküsimus," ütles Starkopf.

Valitsust nõustava teadusnõukoja liige, kommunikatsiooniuurija Triin Vihalemm ütles, et valitsus pole temalt vaktsineerimise kommunikatsiooni osas nõu küsinud.

"Siin on erinevad meeskonnad, kes selle ülesande nimel töötavad, igaüks natuke eri viisil. Ma olen rääkinud nende inimestega ja võin öelda, et väga palju pingutatud ja eri katsetusi on tehtud ja eks otsingud jätkuvad ja jõudumööda annan ma neile ka nõu," sõnas Vihalemm.

Mis meeskondadele ja millist nõu, Vihalemm täpsustada ei soovinud.

"Me peaksime tegema kõik mis võimalik, selleks et inimesi stimuleerida motiveerida vaktsineerima. Võibolla on selleks vaja preemiat, positiivset motiivi, mitte karistavat motiivi, nagu praegu, et ei pääse kuskile," rääkis Starkopf.

Poliitiline müra on läinud liiga suureks

Vaktsineerimistaseme tõstmise asjus Vihalemm sõna kampaania kasutada ei soovi. Sotsiaalteadlane Marju Lauristin arvab teisiti.

"Neid sotsiaalmeediakampaaniaid on ju mitmesuguseid, neid on ka positiivseid. Mina siin eelistaksin positiivset sotsiaalmeediakampaaniat, professionaalset kampaaniat. See peaks olema läbi mõeldud läbi erinevate kanalite, kuni selliste sümboolsete märkideni. Minul oleks väga hea meel, kui mul on 40 tudengit ja kõik on vabatahtlikult pannud endale näiteks mingisuguse rohelise lindikese, mis ütleb et nad on koroonavabad ja vaktsineeritud," ütles Lauristin.

Lauristin ütleb, et inimesed ei kuula enam rahulikke ja asjatundlikke sõnumeid, sest poliitiline müra on läinud liiga suureks.

"Inimesed ei pane selle kõige sees enam tähele, mida räägivad arstid. minu meelest siin peaks kuulama ainult arste, kes iga päev selle haigusega kokku puutuvad. Ma ausalt-öeldes ei lubaks enam poliitikutel rääkida koroonast ja vaktsineerimisest, täielikult kuulutaks moratooriumi, sest see ainult suurendab seda segadust ja umbusku, nagu me näeme," ütles Lauristin.

Vihalemma sõnul on riigil vaktsineerimise tõstmiseks palju võimalusi. "Saab suurendada seda protsessi mugavust, saab koguda tõenduspõhist infot, et inimestel oleks infot mille põhjal otsustada. Ja seda on riik teinud. Aga mingist piirist alates, on küsimus kõigile inimestele, et mida mina saan teha. Mida tegelikult inimesed ise saavad teha tuttavate, naabrite, töökaaslaste puhul, on saavad neid kuulata," ütles ta.