Nüüdseks on tunnistatud, et koroonapassi peamine siht oli survestada inimesi vaktsiinisüsti tegema. 21. sajandi õigusriigis ei tohiks säärasel sundusel kohta olla. Iseseisva riigi aastapäeva auks on valitsusel hea võimalus saata too pass ajalukku. Seetõttu peatun otsustamise hõlbustamiseks väidetel, mida on selle käigu õigustamiseks esitatud.

Nakatumised

Koroonapass võeti kasutusele väitega, et vaktsiinid hoidvat ära nakatumisi. Tagantjärele seda väidet eitatakse, kuid läänes kordasid kõrged terviseametnikud – näiteks USA "staarid" Anthony Fauci, Rochelle Walensky –, et vaktsineeritutega viirus lõppeb.¹

Tõsi, Irja Lutsar on öelnud, et nakatumisi koroonapass ära ei hoia, kuid ometi mindi sunduse teele. Selge on, et vaktsiinid ei hoia ära nakatumisi ega viiruse edasikandmist.² Need on tehtud esialgse Wuhani tüve vastu, kuid nüüd on tegemist hoopis teise viirusega.³ Maailma kõrgeima poogitusega riikides on massiivsed nakatumislained, Iisraelis, kus on tehtud kolmas ja ka neljas doos, on nakatumine jälle maailma tipus ja surmade arvgi on tuntavalt tõusnud. Sama suundumus on ka Taanis.

British Medical Journali (BMJ) toimetaja dr Peter Doshi on USA senatis kutsunud paari küsimusega üles kriitilisele mõtlemisele. Näiteks, kui tegemist oleks mittesüstitute pandeemiaga, nagu on püütud tervisekriisi sildistada, siis miks on vaktsineeritutele vajalikud nn tõhustusdoosid?

Või kui kutsuda mRNA vaktsiine, mis ei hoia ära nakatumist ega viiruse edasikandmist, kuid vähendavat sümptome, hoopis droogideks? Kas inimesed süstiksid seda iga kuue kuu tagant lõpmatu aja vältel ja nõuaksid selle kohustuslikku manustamist ka teistele? Või ehk valiksid selle tee, et võtaksid omal valikul mingit ravimit siis, kui ollakse haigestunud ja tahetakse terveneda?⁴

Üks kurvemaid sunduse tagajärgi Eestis on kaitseväelaste, politseinike ja päästeametnike vallandamised. Pühendunult oma riiki teenivad inimesed pandi ebaõiglase valiku ette: kas lased süstida võimalike kõrvalmõjudega vaktsiini või kaotad õpitud ameti.

Hulga riigiteenistujate kindlaksjäämine oma terviseotsusele kinnitab isikliku vastutuse olulisust ja näitab, et nad on põhjalikult kaalunud kasu ja kahju suhet. Vähim, mida riik selle kahju heastamiseks saab teha, on paluda need naised ja mehed viivitamatult teenistusse tagasi ning vabandada.

Immuunsus

Koroonapassiga anti süstisaanutele ühiskonnas eriõigused väitega, et nemad olevat kaitstud. Paraku pole see nii, kuid eelkõige ei saa sellega õigustada sundust ja põhiõiguste piiranguid mittesüstijate suhtes. Sundus ei arvesta erinevate isikute terviseseisundit ja pisendab läbipõdemisest⁵ saadavat tegelikku immuunsust ja see on olnud rahvatervise juhtide viga.

Isegi USA Haiguste Kontrolli ja Ennetuse Keskuse (CDC) uuring pärast delta tüve levikut⁶ näitab jällegi läbipõdemise tugevat kaitset. Värske uuring Katarist kinnitab läbipõdemise 90-protsendilist kaitset alfa, beeta ja delta variandi suhtes ja 60-protsendilist kaitset isegi omikroni tüve suhtes.⁷ Karjaimmuunsuse saavutamisel on paratamatult määravaks läbipõdemine, mida on teatud sajandeid.⁸

Ka jutt immuunkaitseta inimestest on eksitav. Ükski inimene ei ole immuunkaitseta, meil on abiks võimas ja imeliselt keerukas immuunsüsteem, mis hoiab organismi töökorras ja suudab ära tunda ka nn uued patogeenid. Immuunsuse tase on erinev ja sõltub mitmetest teguritest. Covid-19 osas võib hulgal inimestel olla⁹ immuunsus¹⁰ varasemast¹¹, sest Sars-Cov-2 kuulub tuntud koroonaviiruste perekonda. Seega peaks inimese vaktsiinivajadust hindama iga arst personaalselt, lähtudes kasu ja kahju suhtest ning arvestades riske.

Riskid

Koroonapassi on püütud õigustada väitega, et vaktsineerimise riskid on juba teada ja need on väikesed. Kuid isegi vaktsiinitootjatele pole teada nende toodete keskmised või pikad tagajärjed, sest vaktsiinikatsed alles käivad. Riikidega sõlmitud salastatud ostulepingutesse on kirjutatud rangelt, et nemad ei vastuta vaktsiinide tagajärgede ega kahjude eest¹². Õigusriigis on lubamatu sundida inimesi süstima midagi¹³, mille mõjud pole põhjalikult teada.

Miks peab mingeid tooteid inimestele peale suruma? Kui need oleksid nii tõhusad ja turvalised, kui tootjad väidavad, oleks nõudlus suurem. Kuid paljudel on süstide kohta küsimusi rohkem kui vastuseid.

Paraku lisandub uuringuid ilmnevate kõrvalmõjude kohta, näiteks müokardiidi juhtumeid on noorte meeste seas¹⁴ mitu korda¹⁵ rohkem. Hiljuti kinnitas Suurbritannia statistikaamet (ONS) surmade arvu märgatavat tõusu 15–19- aastaste seas 2021. aastal võrreldes aastatega 2015–2019.

Üle 80 arsti ja teadlase on pöördunud riigi poole, et uurida põhjalikult laste liigsurmade põhjuseid.¹⁶ Kahtlused on seotud noormeeste vaktsineerimisega.¹⁷ Belgia on lõpetanud ühe mRNA vaktsiini kasutamise alla 31-aastastele.¹⁸

500 Kanada arsti, teadlast ja praktikut on koostanud põhjaliku raporti¹⁹ peamise mRNA vaktsiini kohta, milles tootja andmete alusel näidatakse, et vaktsiini efekt on ülepaisutatud ja kõrvalmõjudest on vaikitud. Vaktsiinikatsete puhul tuuakse välja puudused nii kavandamises kui ka läbiviimises, mis mõjutasid tuntavalt katsete tulemusi. Kuue kuu andmete järgi suurenes kõrvalmõjude ja ka surmade osakaal vaktsineeritute seas võrreldes kontrollgrupiga.²⁰

Inimkond on eksinud palju: adekvaatselt pole suudetud hinnata suitsetamise, asbesti, taimekaitsemürkide (RoundUp), puutemürgi DDT, seagripivaktsiinidega jt seotud riske, mille tõttu on paljud inimesed kannatada saanud. Kui sundus on mängu toodud, peab olema topelt ettevaatlik sääraste toodete müügiväidete pärast. Kaks suuremat tootjat prognoosivad 2022. aasta vaktsiinikäibeks kokku pea 100 miljardit USD.²¹

Lõpetuseks

"Võitluses viirusega" toodi puna-Hiina sunnimeetmed jahmatava kergusega eurooplaste ellu. Kütust saadi hirmust, mille õhutajaid oli palju. "Liberaalid" Kanadas, Uus-Meremaal, USA-s, Prantsusmaal ja mujal on kriisis näidanud oma päris palet. Lambanaha alt paljastusid hundid, kes pole kõhelnud laste, tervete ja süstimata vähemuste represseerimisest. Seda "üldhüve" ja "teaduse" loosungite all, mis on kahjustanud objektiivse teaduse mainet ja miljoneid ühiskonnaliikmeid.

Kuid ükski sunduslik droog ei too lahendust, sest inimese tervis on tema enda kätes ja vastutusel. Kaks aastat on veenvalt näidanud, et suurim kahju tekib sundusest ja lukustamistest ning tervete inimeste põhiõiguste rikkumisest. Tervisekriisi fookus peab olema abivajajate ja nõrgemate tõhusal aitamisel, mida on ka võimalik teha.