"Kui Putini pöörast kõne kuulata, siis isehakanud vabariikide tunnustamine on üks osa plaanist, aga see on ka sõjakuulutamine iseseisvale Ukraina riigile. Eks seda oli ka oodata, sest märgid näitasid, et nii lihtsalt asjad ei lahene ja diplomaatilist lahendust Putin vastu ei võtnud," rääkis Terras "Terevisioonis".

Ta lisas, et Venemaa presidendi Vladimir Putini eilne sõnavõtt käis tekstiraamatu järgi ja oli täpselt orkestreeritud.

"Ta rääkis kontsentreeritult, mida ta mõtleb. Eks see kõne saab tekstiraamatuks paljudes koolides, et mõttemaailma Russki Mir lahti selgitada," sõnas Terras.

Eurosaadik ütles, et Putin ei taha minna ajalukku tsaarina, kes osa Vene kultuuriruumist kaotas.

"Kiievil on alati olnud Vene impeeriumi mõttes tähtis roll. See on olnud vene õigeusu ja impeeriumi häll. Selle kaotamine oleks Putinile raske. Putin ei taha minna ajalukku tsaarina, kes kaotas nii tähtsa osa Vene kultuuriruumist."

Vene vägede nihutamine kontrolljoonele tähendab Terrase sõnul, et Venemaal on plaan Ukrainat rünnata, kuid Putin ei piirdu Luganski ja Donetskiga.

"Putinile ei piisa sellest. Tema soov on muuta Kiievis valitsus endale soodsamaks ja seda saab saavutada vaid Kiievit rünnates. Mulle meenutab see Talvesõda. Venemaa ründas siis Soomet arvates, et see saab olema lihtne. Aga soomlased hakkasid vastu ja seda teevad ka ukrainlased. Ukrainas on ikkagi üle 40 miljoni elaniku."

Terrase sõnul näitas Putin oma kõnega, et diplomaatiat temaga pidada pole võimalik. Kindlasti kehtestatakse Venemaale täiendavad sanktsioonid, aga Terras ei usu, et need Putinit väga kõigutaks.

"Sanktsioonidest ei ole kasu sellele, mis lähipäevil toimuma hakkab. Sanktsioonid kehtestatakse, aga pole põhjust arvata, et need Putinit kõigutaks. Isegi suured kindralid ja sõjaväejuhid kokutasid tema juuresolekul. Tal on oma hullus peas ja sellega kavatseb ta edasi minna. See ei lõpe Donetskis ja Luganskis."

Ta ütles, et muret peaks tundma näiteks ka Moldova pärast, kus on läänemeelne president ja valitsus. Kuid ka Venemaaga piirnevate NATO riikide julgeolekut tuleks tugevdada ja kuulutada välja artikkel 4 läbirääkimised.

"Me oleme maailma tugevaima sõjalise liidu NATO liikmed. NATO on näidanud Euroopa Liidust ka suuremat pühendumust liikmesriikide kaitsmisele. NATO otsused on olnud üllatavalt üksmeelselt. Jah, Ukraina suhtes on erinevaid arvamusi olnud, sest Ukraina pole NATO liige. Aga alates eilsest toetavad kõik lääneriigid oma võimete piires Ukrainat," kinnitas Terras.