"Mure on ju selles, et kui lääne üldsusel jääb mingigi võimalus öelda, et midagi väga hullu ju ei juhtunudki, oli selline pisemat sorti sõda, siis äkki meie ühtsus ja sammud pole piisavalt tugevad. Aga mul on väga hea meel, et juba selle peale, et toimus Donetski ja Luganski niinimetatud vabariikide tunnustamine, läksid sanktsiooni-asjad liikvele," rääkis Kaljulaid kolmapäeval "Vikerhommikus".

"Ma ei oleks olnud nii optimistlik, sest ka eelmise nädala lõpus peetud Müncheni julgeolekukonverentsil arutati väga palju, millal on õige aeg sanktsioone rakendada. Aga kuna tänapäevane sõda ei alga ju sõjakuulutusega, siis me oleksime võinud olla pikka aega olukorras, kus toimuvad mingisugused arusaamatud plahvatused, süüdistused, et ukrainlasi on nähtud Venemaal ja muu, millest me aru ei saa ja me kogu aeg ootame, millal see õige hetk on," selgitas ta. "See õige hetk oleks võinud olla ka mõned päevad varem, kui provokatsioonid algasid, aga [lääne reaktsioon] tuli siiski üsna kiirelt. Nii, et ma arvan, et lääneriikide reaktsioon on olnud adekvaatne ja ennustamise asemel on ilmselge, et riigijuhid on tegelenud omavahel vastuse koordineerimisega ja see on väga oluline."

"Ja ma ei oleks ka uskunud, et esimesena tuleb Nord Stream 2 peatamise teade, sest üsna villased on ju need vastused olnud ka viimastel nädalatel. Aga näed – tuli!" lisas ta.

"Eilne päev on selle tõestuseks, et Venemaal ei õnnestu lääneriikide vahele kiilu lüüa. Ja see on oluline lisainformatsioon ka Venemaa otsustajatele," rõhutas Kaljulaid.

"Väga oluline on ka see, et sanktsioone kehtestades minnakse ka võimu lähedal olijate normaalse ja vaba toimimise piiramiseni vabas maailmas. Sest suur hulk Vene eliiti toimib nii, et raha Venemaalt läände ja sinna head elu järgima. Kui suudetakse sellele piir panna, siis võivad siin olla huvitavad tagajärjed, ma loodan," rääkis ta.

Kaljulaidi sõnul räägivad lääs ja Venemaaga täiesti eri keelt: Venemaa võimu keelt ja meie väärtuste keelt. Tema hinnangul mõtleb Venemaa mõjupiirkondadest, lääne liidrid väärtuste kaitsmisest.

Tema hinnangul ei oleks lääneriigid praeguses olukorras, kui oleks juba 2008. aastal [kui Venemaa ründas Gruusiat] olnud nii resoluutsed kui ollakse praegu.

"Aga kahjuks demokraatlikud protsessid ja mõistmine, kes on meie vastas võivadki võtta aega ja kahetsusväärselt me täna siin oleme. Aga ka need sanktsioonid, mida on rakendatud Krimmi annekteerimise pärast, on Venemaad majanduslikult mõjutanud," tõdes Kaljulaid.

Tema sõnul on sanktsioonid näiteks kaasa aidanud sellele, et Ukraina armee sai vahepealsetel aastatel areneda ja tugevneda.

"Peame lootma, et sanktsioonid mõjuvad nii, et diplomaatilised teed oleksid jätkuvalt lahti ja võimalikud," rõhutas ta.

Kaljulaidi sõnul ei ole kindel, et Venemaal on selge plaan, mille järgi tegutsetakse, vaid järgmisi samme astutakse vastavalt sellele, mida lääs teeb. Kindlasti saab ka lääneriikide sõnum, et Venemaal saab olema majanduslikult väga keeruline, olla üks oluline mõjur Moskva otsuste kujunemisel.

"Aga küsimus on selles, kas me tegeleme ratsionaalse või mitteratsionaalse vastasega – me seda täna ei tea. Sest mina olen pikka aega lootnud selle peale, et ka Venemaa võimud teavad, kuidas ukrainlased on valmistunud ja kuigi neil ei ole võimalust – kui Venemaa oma õhuväge ja kõiki võimalusi kasutab - võita seda sõda, aga väga hirmus ja kole verevalamine tuleb nagunii ja üks asi, mida ka autokraatsed liidrid peavad arvestama, on hukkuvad sõdurid. Majanduslikult saavad venelased hakkama ka väga keerulistes oludes, aga hukkuvaid sõdureid ei saa ignoreerida," rääkis Eesti eelmine president.

Tema hinnangul pole ka mõtet tegelda Vene presidendi Vladimir Putini kõne analüüsiga, vaid tuleb valmistuda Venemaa tõrjumiseks ning seda on ka NATO viimasel ajal näidanud.

"Usun meie riigijuhte, kes kinnitavad, et Eestile ohtu ei ole. Sama kinnitavad ka meie jõuametkonnad. Peame ka meeles pidama, et NATO on alati õnnestunud selles, et ühtegi NATO riiki rünnatud ei ole," rõhutas president Kaljulaid.