"Peame Ameerika Ühendriikide otsust saata Balti riikidesse ja Poolasse lisavägesid väga oluliseks. Räägime hetkel hävitajate F-35, ründekopterite AH-64 ja 800-liikmelise maaväeüksuse saatmisest Läänemere piirkonda, kuid detailid on ameeriklastega alles töös," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Roland Murof kolmapäeval ERR-ile.

Tema sõnul suheldakse liitlastega pidevalt Eesti kaitselahendi teemal ja milliste sõjaliste võimetega ja kuidas seda toetada.

"Oluline on silmas pidada, et Ühendriigid näevad Balti riike ja Poolat ühise operatsioonialana ja seejuures on oluline ka erinevate võimete siirmine regiooni laiemalt," rõhutas Murof.

USA kaitseministeeriumi allika väitel plaanitakse lisaks jalaväepataljoni Itaaliast Balti riikidesse toomisele suunata Saksamaalt Läänemere piirkonda 20 helikopterit AH-64 ning 12 sama tüüpi kopterit Kreekast Poolasse. Ametnik ütles ka, et erinevatesse kohtadesse NATO idatiival paigutatakse Saksamaalt ümber kuni kaheksa F-35 hävituslennukit.

Küsimusele, kui palju lennuvahendeid ja lisavägesid Eesti suudaks kohe vastu võtta, tõi Murof näiteks, et 2021. aasta kevadel toimunud õppuse Swift Response, mille raames paiknes ühel ööl Ämaris kokku rekordarv lennuvahendeid - üheksa suurt transpordilennukit C-17 ja lisaks üle 20 helikopteri. "Samal ööl viidi Ämaris läbi kiirtankimine, et lennukid saaksid mõne tunni pärast taas õhku tõusta," lisas ta.

"Ämari lennubaasil on võimekus vastu võtta erinevat tüüpi lennuvahendeid ning tagada neile vastuvõtva riigi toetus – tankimisest inimeste majutamiseni," rõhutas kaitseministeeriumi esindaja.

USA president Joe Biden ütles teisipäevases pöördumises Ameerika Ühendriikide avalikkusele, et on andnud loa USA vägede liikumiseks mujalt Euroopast Baltimaadesse.