"Pealtnägija": tartlane on sattunud mõne aastaga ligi 30 avariisse

Foto: ERR

Tartlane Raido Nöps on ametlikult osalenud mõne aasta jooksul ligi 30 avariis, mitteametlikult aga aastate jooksul ligi 100 õnnetuses. Üldjuhul jääb Nöps õigeks, aga kriitikute sõnul ei ole nii palju liiklusõnnetusi juhus, vaid omalaadne teenistus või enda väljaelamise vorm.

55-aastane kolme lapse isa Raido Nöps on ainuüksi mõne aasta jooksul osalenud ligi 30 avariis ja kui venitada perioodi pikemaks ning võtta arvesse juhtumid, kus ametlikku menetlust ei toimunud, ulatub number väidetavalt 100-ni. Kindlustusfirmade ja politsei sõnul on Nöps Eesti suurim liiklusavariide magnet. 

"Keskmine inimene satub või põhjustab liiklusõnnetuse üks kord 20 aasta jooksul, mis näitab üsnagi üheselt, et kui 26 korda sinna satud, on see võib-olla natukene paljuvõitu," kommenteeris Eesti Liikluskindlustusfondi juht Mart Jesse.

"Kui tavapäraselt inimesed ristteele lähenedes võtavad hoo maha, /…/ vaatavad, et kuskilt autot ei tuleks, siis võiks öelda, et temal jalg gaasipedaalilt ei pruugi alati tõusta," ütles lõuna prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse juht Timo Reinthal.

"Pealtnägija" sai poole aasta jooksul hulga kaebusi liiklusavariides osalenutelt, mis olid äravahetamiseni sarnased.

Ükshaaval on tegu suhteliselt tühiste mõlkimistega, kuid kümneid juhtumeid kõrvutades joonistub välja tavatu muster: avariid juhtuvad lühikeste vahedega, tihti samas kohas ning osaleb alati üks ja sama mees. See paneb temaga kokkupuutunud kahtlustama, et tegevus on teadlik.

"Pealtnägija" vaatles anomaalseid avariisid pikema aja jooksul, suhtles kannatanute ja ekspertidega ning käis mitmel sündmuskohal. Saatetegijate uurimise ajal toimus ka uusi õnnetusi.

Eriti kummaliseks teeb loo, et üldjuhul jääb juhtunus süüdi vastaspool, mitte Nöps. Nöps ei eitagi, et on ilmselt rekordiomanik.

"Tegelikult on juba niimoodi, et siis kui avarii juhtub, siis mina enam politseisse ei helista, sest korrapidajad tunnevad juba hääle järgi ära. Hakkan isikukoodi ütlema ja siis see, kes korrapidaja on seal avariitalituse juht, ütleb, et kas Raido või?" rääkis Nöps.

Aastast 1989 juhiluba omava mehe sõnul pole avariides süüdi tema sõidumaneerid, vaid Tartu liikluskultuur.

Mees istus 15 aastat vana Opel Astra rooli, milliseid on tal viis tükki, ja viis "Pealtnägija" tuurile, et teha puust ja punaseks, miks avariid alatasa temaga juhtuvad.

Ajakirjanikud sõitsid Nöpsiga läbi mitu kohta. Kui asetada need kaardile, selgub, et Nöpsi osalusega paugud kipuvad juhtuma mõnekilomeetrises kolmnurgas. Kõige sagedamini Eesti pikima, 500-meetrise Sõpruse silla juures, millest mõni avarii on üsna uskumatu. 

"Juhtus avarii, naisterahvas tuleb välja. Tal on pool nägu huulepulgaga koos. Tal on hambad huulepulgaga koos ja ta ütleb, et ma ei tea, mis juhtus, ma ei tea, kust te tulite. Vormistasime paberid ära, ma istusin autosse ja tõmbasin endal päikesesirmi alla ja vaatasin, kui palju tal paistab päiksesirmi alt, kui inimene, naisterahvas värvib sõiduaegu huuli. Põhimõtteliselt meeter-poolteist auto ette, meeter-poolteist auto ette. Seal peabki juhtuma avarii," kirjeldas Nöps üht juhtumit.

"Teine olukord oli see, et ma tulin autost välja, läksin siis selle auto juurde. Hulk aega keegi välja ei tulnud. Mul oli alguses ettekujutus, et see meesterahvas on üksi autos, sest kedagi teist ma enam autos ei näinud. Ja kui ma autos juhipoolse ukse aitasin lahti teha, siis tüüp tuleb välja, tal on peenis, püksist väljas /.../ ja peenis oli verine. Peale seda vaatasin, et kõrvalistmelt tuli ka naisterahvas välja. Üle autojuhi istme ronis välja. Millest me räägime?" rääkis ta.

Eriline avariimagnet on silla Annelinna poolses otsas asuv ringristmik, kus Nöpsil on mõnikord mitu kõksu nädalas.

"Kindlustusseltsi remondiettevõttesse läksin avariid registreerima, mis juhtus eelmine päev, ja tulen ringi pealt /…/ ja mingi Škoda, vana Škoda sõitis siit reast, kus tegelikult peab üldse ära keerama, tegema parempöörde. Ta tuli sellest reast ja lõikas siia ritta ja pani mulle tagant sisse. /…/ Minul on kaks õnnetust olnud selle ringi peal. Valetan, kolm! /…/ Üks maaliinibuss sõitis ka ette," rääkis Nöps.

Nöpsi ja teiste avariis osalenute arvamused lähevad lahku

Kui Nöpsi sõnul on tema vastutustundetute kaasliiklejate ohver, siis vastaspoolt kuulates tekivad küsimused. Näiteks läinud mais kohtus Nöpsiga Sõpruse ringil Tallinna mees Erki Aamer.

"Kui mina ringile lähenesin, õppesõiduauto taga ootasin, seisin tegelikult päris pikalt. Ja kui õppesõiduauto lõpuks liikuma hakkas, vaatasin ka mina, et kedagi teist ringil ei ole ja ma jõuan läbi ilusasti kedagi ohtu panemata sealt ringilt," kirjeldas ta.

Aamer sai sõita kõige rohkem kümmekond meetrit, kui äkki käis pauk. "See oli ootamatu ja šokk oli päris suur. Eks ma krõbedad vandesõnad ütlesin ka välja. Minule tundus kindlasti, et see õnnetus oli välditav teise poolt, kas pidurit vajutades või paremale poole keerates. See ei olnud kindlasti vältimatu õnnetus. Pärast, kui ma oma sõpradele helistasin, siis ütlesin, et kurat küll, vabandust väljenduse pärast, et keegi tahtis oma vanale Opelile uut esiotsa saada," rääkis Aamer.

Nöps mäletab sündmusi teisti. Tema sõnul kihutas Tallinna mees ringile teise auto tuules ega isegi vaadanud peateel liikuva Opeli poole. Nii ei jäänudki Nöpsil enam aega reageerida ning põrutas Audile hooga külje pealt sisse.

"Tulime välja, läksin rääkima, ta ütles, et jaa, ma tunnistan oma süüd, aga ma kiirustan vaktsineerima, vormistame pärast. /…/ Ja siis ma tegin pildid, küsisin veel, et kas sa tunnistad oma süüd. Ta ütles, et jah, ma tunnistan. Ma läksin, ootasin teda mingi 20 minutit, kuni ta vaktsineerimast tuli," meenutas Nöps.

Vastased süüdistavad Nöpsi pettuses

Ehkki Nöps jäi ka selles juhtumis õigeks ja remondikulud esitati Aameri auto kindlustajale, torkas väidetavasti just sel ajal kindlustusfirmadele tartlase muster silma.

"Võtame professionaalsed autojuhid, on siis nii-öelda taksojuhid, bussijuhid, kelle töö ongi iga päev liikluses olla, siis ka nemad üldjuhul ei satu ikka nii paljudesse õnnetustesse," ütles Mart Jesse.

Selgus, et seesama maikuu oli Nöpsi jaoks nagu romuralli. Kui Erki Aameriga juhtus avarii 14. mail, siis tagantjärele on teada, et Nöpsile oli see kolmas päev järjest. 12. mail põrkas ta Sõpruse ringil kokku Urmase juhitud Mercedesega ja 13. mail oli Nöpsil õnnetus Karlovas, kui tänavanurgal sõitis talle otsa Ave juhitud Volkswagen. Vaid mõni päev hiljem, 17. mail toimus avarii jälle Sõpruse ringi juures Eedeni keskuse parklas, kui Nöpsile rammis külje pealt sisse parkimiskohta otsinud Toomas.

Kokkuvõttes kahtlustavad Nöpsiga kokku põrganud, et mees tunneb kohalikke olusid nii hästi ja reageerib nii osavalt, et vastaspool jääb alati süüdi.

"Ma olin ammu temast mööda läinud ja siis see inimene lihtsalt nii palju kiirendas, et jõuaks mulle järele ja saaks sisse sõita," kirjeldas avariis osalenud Jaan.

"Ta on ikka päris segane vend. /…/ Ma arvan, et ta vaatas, et auto tuleb ja ma kütan lihtsalt sisse," rääkis Toomas.

"Mina tänase päevani ei kujutanud ette, välja arvatud filmides, et keegi sõidab kellelegi sihilikult sisse ja see on tema teenistus, see on tema professioon, see on tema leib, eksole," rääkis Urmas.

"Kui me läheksime koos teiega kas või Mustamäe teele või mõnda kaubanduskeskuse parklasse ja siin Mustamäe teel sõidaksime edasi-tagasi ja lakkamatult pidurdaksime kuskil fooride juures kiiresti, ju me selle auto leiaksime, kes meile meile tagant sisse sõidab. Või läheksime kaubanduskeskuse parklasse, kus teadupärast kehtib parema käe reegel, siis nii-öelda sõidame kellelegi ette, ütleme, et ups näed, sina oled süüdi," kirjeldas Jesse võimalikke olukordi.

"Miks nad sellist asja siis tagantjärele räägivad? Sellepärast, et inimesed vabandavad ennast. Inimesed vabandavad, toovad oma õigustusi oma tehtud avariidele. Tuleb praegu välja nii, et süüdi ei ole mitte see, kes liikluseeskirju rikkus, vaid praegu tahetakse süüdlaseks teha seda, kes avariid ära ei hoidnud," kommenteeris Nöps.

Kindlustajad juhustesse ei usu

Kindlustajad sellistesse juhustesse ei usu. Nende hinnangul võivad avariid olla Nöpsile omalaadne teenistusallikas. Nöps lisati kindlustusseltside musta nimekirja ja viimasel ajal on seltsid keeldunud väljamaksete tegemisest, mille Nöps omakorda kohtus vaidlustas.

Läinud suvel esitas mitu kindlustusfirmat ühiselt politseile kuriteoteate ja asja uuritakse kindlustuskelmusena. 

"Kindlustus võtab vigastatud auto peale hinnapakkumised ja seadus annab ka selle võimaluse, et inimene ei lase mitte vastavalt sellele pakkumise teha seda autot korda konkreetses firmas, vaid teeb selle ise ehk ta võtab kindlustuselt raha ja kui ta suudab selle sõiduki korda teha odavamalt, siis sealt tekibki see n-ö rahaline kasu," selgitas lõuna prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse juht Timo Reinthal.

"Keskmine liikluskindlustusjuhtum maksab 2000 eurot. See on nii-öelda kahju, mis on tekitatud kannatanu sõidukile. Lisaks kannatanu sõidukile osaleb ju liiklusõnnetuses ka põhjustaja sõiduk, kes nende õnnetuse põhjustanud. Me räägime ümardatult 4000 eurost. /…/ Siis need 25 juhtumit näiteks, siis jõuamegi mängleva kergusega 100 000 euroni. See on tegelikult väga suur summa, mis ühiskond raha kulutab selliste juhtumite peale," rääkis liikluskindlustusfondi juht Mart Jesse.

Remondirahadega sahkerdamist Nöps kategooriliselt eitab. Kuigi ta on tegutsenud ka FIE-na, mille tegevusalaks on äriregistris märgitud mootorsõidukite hooldus ja remont, tellib ta enda sõnul kõik tööd soliidsetest remonditöökodadest, millel puudub temaga igasugune seos. Kindlustusseltside kollektiivne kius on talle täiesti arusaamatu.

"Ma isegi vahetasin autot, võtsin uue auto, millel on avariiennetussüsteem. Mul olid kogu aeg turvavöö jäljed rindkere peal sellepärast, et see kogu aeg jäi seisma, kuni tolle hetkeni, kus inimene sõitis mööda kõnniteed mulle külge. Ma sõidan mööda sõiduteed, inimene sõidab mööda kõnniteed külge ja kindlustusselts ütleb, politsei ütleb teisele osapoolele, et te olete süüdi. Fikseeritakse ära, pannakse paberi peale kõik /…./ Ja kuu aja pärast tuleb mulle kindlustuselt kiri, et ei tunnistata kindlustusjuhtumiks, et ma ei andnud teed autole, kes mööda kõnniteed sõidab," kommenteeris Nöps.

Ükskõik, kas Nöpsil on omalaadne fetiš või saadab teda tõepoolest harvaesinev ebaõnn, siis vastaste sõnul on tema tegevus ohtlik – vaid koba peale pole tema osalusel avariides keegi tõsisemalt viga saanud. Nöps näeb aga asja vastupidi – kindlustusfirmad peaksid olema hoopis tänulikud, sest ta võtab rajalt maha halvasti käituvad juhid. 

"Ma arvan, et ma teen kindlustusseltsile tohutu teene. Praegu on see ainult metallimõlkimine, /…/ aga kui juhtub inimkannatanutega avarii, siis see on palju hullem," sõnas ta.

"Kui tegemist on nii-öelda õnnetuse lavastamisega, siis ilmselt võib olla siin taga rikastumise soov kindlustuse arvelt. Kui need rahalised kaalutlused ei ole, siis ilmselt on vaja mõne muu eriala asjatundja poole pöörduda, et millest inimeste selline käitumine tingitud on," ütles Jesse.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: