Kuidas teie hetkeolukorda hindate?

Kui sellist sõna nagu positiivne saab üldse kasutada antud olukorras, siis võiks öelda, et täna, ka eile on Ukrainas seisund märksa parem kui sõja alguses. Venemaa on selgelt takerdunud oma rünnakuga. Ilmselt nad lootsid, et Ukraina alistub selle surve peale, et kui sul on 200 000 meest, jube relvastus ja võitmatu Vene armee tulemas, loobutakse vastupanust. Ilmselt ei suutnud nad uskuda, et Ukraina rahvas tahabki vabadust ja osutabki vastupanu ja suudabki iseseisvalt valikud teha.

Mis edasi toimuma hakkab, arvestades pühapäevast Putini käsku viia tuumaväed kõrgendatud valmisolekusse ja võimalikke läbirääkimisi Ukraina-Valgevene piiril?

Ma ei tähtsustaks kumbagi üle. Lääs kipub unustama, et Putin on ähvardanud küllalt kergekäeliselt tuumarelvadega. Küll looritatult, aga on ka varem seda ette tulnud. Midagi pidi ta ju tegema, sanktsioonid tulid karmimad, kui ta ilmselt arvas. Ja tuleb end näidata tugevana.

Mulle on ka helistatud, et kas nüüd tuleb tuumalöök – ma ülemäära seda ei soovita peljata. Putin kardab sõda, mida ta teab, et kaotab. Ukraina puhul arvas, et ta võidab, ega nüüd on asi teisiti. Seda, et ta NATO-st jagu ei saa, teab ta väga hästi ja ta ei hakka riskima.

Mis lähipäevil juhtuma hakkab?

Need läbirääkimised, ma olen peaaegu kindel,  et see on hanitamine, lihtsalt jätta mulje, annab venelastele aega regrupeeruda. Sellest arengut esialgu ei tule ja lahingud jätkuvad.