Sadamate sulgemisel Vene laevadele oleks Eesti energiasektorile suur mõju
Euroopa sadamate sulgemist Vene laevadele arutatakse edasi Euroopa Liidu tasemel. Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on vastav ettepanek sanktsioonide paketti tehtud. Kuid selline otsus tuleb Euroopas hoolikalt läbi kaaluda, sest selle tagajärjed mõjutavad Euroopa energiasektorit.
Suurbritannia teatas juba esmaspäeval, et sulgeb oma sadamad kõigile Venemaa lipu all sõitvatele või Venemaa inimestele kuuluvatele laevadele. Samasugust sanktsiooni arutasid Leedu eestvõttel ka ka kolm Balti riiki.
Kolmapäeval jõudis Leedu teatada, et see on põhimõtteliselt kokku lepitud. Uudis muutis Eesti transiidisektori ärevaks.
Sillamäe sadama juht vastas "Aktuaalsele kaamerale" kirjalikult, et "meie tugevus on Euroopa Liidu ühised sanktsioonid. Riikide poolt eraldi sanktsioone ei peaks kehtestama."
Sama arvas ka Alexela, kellel on terminalid mitmes sadamas.
"Loomulikult on see poliitikute asi, mida nad otsustavad. Aga ma arvan, et nii nagu kõigis teistes Ukrainat puudutavates küsimustes, kui me tahame seda, et sellel oleks mingi mõju, siis peaks seda tegema kogu Euroopa ühiselt," lausus Alexela Logistics juhatuse esimees Heiti Hääl.
Kolmapäeva õhtuks teataski Leedu valitsus, et sama asja arutatakse edasi Euroopa Liidu tasandil.
"Ettepanek järgmiste sanktsioonide paketti on tehtud. Nii et ootame ära selle hetke, kui see tuleb üle-euroopaliselt, kindlasti on siis mõju palju suurem. Kuna sadamate sulgemine on otseselt seotud kütuseveoga, siis kindlasti tuleb see läbi kaaluda üle-euroopaliselt, et mis on sellise otsuse tagajärjed," lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Eesti sadamaid mõjutaksid ka Euroopa Liidu ühiselt tehtavad otsused.
"Ma arvan, et sellel on sadamatele ja operaatoritele väga suur mõju. Eesti geograafiline asukoht on lihtsalt selline, et valdav osa Eesti sadamaid läbivaid kaupu on kuidagi, mingi otsaga Venemaaga seotud. Ja ma usun, et selle sanktsiooni hind Eestimaale on 1000-2000 töökohta," leidis Hääl.
Aasa hinnangul puudutaks see transiitveo kõrval kohalikku õlitootmist.
"See kaup, mis Venemaalt meile tuuakse, see segatakse meie enda õliga ja siis viiakse siit välja. Reeglina liigub see siit välja Euroopa Liitu. Kindlasti ei ole nii, et kogu see kaup jääb Euroopa Liitu, küll aga osa sellest kaubast, sellepärast et Euroopas kasutatakse veel kütteõli soojatootmiseks. Seetõttu on ka mõju energiasektorile," rääkis Aas.
Aas ütles, et maagaasi ja bensiini kättesaadavust selline sanktsioon ei mõjutaks.
Toimetaja: Marko Tooming