Kahtlemata aitaksid vabatahtlikud Eestist, kui neid peaks leiduma, Ukraina rahvusvahelise leegioniga ühinedes kaitsta Ukraina (ja kaudselt ka Eesti) iseseisvust. Samal ajal on aga Ukraina huvides praegu sõjategevuse võimalikult kiire lõpetamine. Ja selle sihi saavutamisele saaksime aidata tegelikult paremini kaasa ilma sellist kontingenti tekitamata.

Nimelt on võimalik korraldada Eestis kaitseväe reservis olevatele isikutele mobilisatsioonivalmiduse kontrolliks kiiresti suuri lisaõppekogunemisi, mille toimumisel väheneksid Venemaa võimalused paisata oma võitlejaid meie vahetust naabrusest Ukraina vastu.

Vladimir Putin võib näida hullumeelne, aga Venemaa väeüksusi liigutatakse siiski mitte lihtsalt tema suva järgi, vaid lähtudes plaanidest, mis peavad vastama teatud kindlatele tingimustele. Üks neist on kahtlemata see, et oma territooriumi ei tohi jätta kuskil piisava kaitseta.

Venemaa tungimisele Ukrainasse järgnesid kiiresti otsused suurendada NATO liikmesriikides Ida-Euroopas mujalt pärit NATO võitlejate arvu. Seda on esitletud eelkõige nende riikide julgeoleku kindlustamisena, kuid vähemalt samavõrd oluline on see, et tänu sellele on jäänud Venemaal oma baasidesse istuma võitlejaid, keda oleks muidu võidud saata Ukrainasse.

On avalik saladus, et Venemaa on kasutanud oma erioperatsiooni läbiviimiseks Ukrainas ka Pihkvas baseeruva 76. õhudessantdiviisi allüksusi. Tanke saadeti samast teele juba veebruari alguses.

Selle operatsiooni takerdumine on tekitanud Venemaa sõjalisele juhtkonnale vajaduse saata kiiresti lisavägesid. Loogiline oleks võtta selleks täiendust ka Eesti piiri tagant. Just selleks, et sealt Ukraina vastu paisatavate võitlejate hulk jääks võimalikult väikeseks, olekski mõistlik korraldada meil lisaõppekogunemisi. Nii abistaksime Ukrainat moel, mis oleks sõjategevust ohjeldav, mitte seda eskaleeriv

Ma mõistan, et see ettepanek on vastuoluline, sest selle järgimine võib tekitada Eesti ühiskonnas lisaks kindlustundele ka täiendavat paanikat. Inimesed, kes ei ole hästi kursis sõjalise planeerimise nüanssidega, võivad näha praegu lisaõppekogunemiste korraldamises valmistumist kohe-kohe algavaks sõjaks Venemaaga. Kahtlemata lööks see nüüd segamini ka paljude reservistide plaanid. Ka mulle endale tuleks õppekogunemisele minek äärmiselt ebasobival hetkel.

Aga kui tahame Ukrainat tõesti kuidagi aidata, oleks mõistlik korraldada selliseid kogunemisi kiiresti mitte ainult Eestis, vaid koordineeritult kõigis Venemaaga piirnevates Ida-Euroopa riikides. See aitaks praegu sõja lõpetamisele Ukrainas kaasa rohkem kui sinna (vabatahtlike) võitlejate lähetamine.