Kallas: NATO liikumine kaitsehoiakusse ei tähenda, et Eestile on otsene oht

Foto: ERR

Kuigi NATO on liikunud heidutushoiakust kaitsehoiakusse, ei tähenda see seda, et näiteks Eestit ähvardaks otsene oht Venemaa poolt, vaid et tehakse ettevalmistusi olukorraks, kui tegelik oht peaks tekkima, ütles "Esimeses stuudios" peaminister Kaja Kallas.

"See tähendab, et tehakse ettevalmistusi, et olla valmis NATO territooriumi kaitsma. See ei tähenda, et meie piiride taga on otsene oht. Aga me peame selleks valmistuma ja ka lühikesteks stsenaariumiteks. Ja teadma, et liitlased on valmis meie kaitseks," lausus Kallas, lisades, et liitlased on Eestile valmis pakkuma erinevaid võimekusi, sealhulgas ka õhutõrjevõimekust.

Reedel toimunud NATO tippkohtumisel pakkusid liitlased Kallase sõnul välja, mida igaüks on valmis tegema NATO idatiiva tugevdamiseks. Kallas lisas, et teisipäeval suhtles ta USA asepresidendi Kamala Harrisega, kes teatas, et USA on lisamas vahendeid nii Ukraina kaitseks kui Euroopa Liitlaste tugevdamiseks.

Olukorra kohta Ukrainas ütles Kallas, et märgid näitavad, et Venemaa muutub oma rünnakutes aina jõhkramaks. "Venemaa käitumine näitab, et kasutatakse veel jõhkramaid võtteid, sest esialgsed rünnakud pole toonud tulemust ja see on negatiivselt Venemaad üllatanud," lausus ta.

Esimeste läbirääkimiste kohta Ukraina ja Venemaa vahel märkis Kallas, et ega kellelgi ei olnud suuri lootusi, et mingi lahendus sünnib. Samas peaksid tema sõnul läbirääkimised jätkuma ning neid ei peaks enda kanda võtma Ukraina asemel mõni suurriik.

"Me ei soovi, et hakatakse pidama läbirääkimisi kõrgemal tasemel, Venemaa ja USA vahel, milles pakutakse midagi, mis tundub (suurriikide jaoks) väike, aga mille eest meie maksame kõrget hinda," ütles Kallas.

Tuumarelvade kasutamisest rääkimine on Kallase sõnul vaid Venemaa soov lääneriikidesse hirmu külvata.

"Mulle tundub, et see ähvardamine on suunatud ikkagi läänemaailmale – tekitada hirmu ja panna hirmus läänemaailma riike midagi pakkuma, et seda ära hoida. See hirm on see, mida soovitakse ja seda ei tohiks anda Putinile ega Venemaale," lausus Kallas.

Ukraina esitas esmaspäeval ametlikult taotluse, et alustada Euroopa Liiduga ühinemise protsessi. Kallase sõnul on vaja Ukrainale näidata, et Euroopa Liit võtab Ukraina soovi tõsiselt.

"Kui oli Euroopa Liidu peaministrite kohtumine, siis ma surusin seda (sõnumit), et Ukrainal on vaja mingi lootust. Läbirääkimised võtavad aega, sa pead tegema reforme ja nii edasi, aga sõnum, mida peame Ukrainale andma, kes võitleb tegelikult Euroopa ja meie väärtuste eest, on lootus: jah, me oleme teiega, te kuulute meie perre, isegi kui juriidilised sammud võtavad aega," lausus Kallas.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Andres Kuusk

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: