Salm ütles, et praegu Eestile vahetut sõjalise agressiooni ohtu ei ole. "Enamus vahetult Eesti piiri taga asetsevatest vägedest on viidud Ukrainasse. NATO on oma valmisolekut suurendanud ja suurendanud kohalolekut idatiival. Meil on 23 000 sõduriga reservvägi, mille me suudame välja ajada 24 tunniga," ütles Salm kaitseministeeriumi pressikonverentsil.

Salm rääkis, et sel nädalal külastas Eestist terve NATO sõjaline juhtkond. "Nad edastasid, et NATO idatiib on NATO fookuses ja sellega tegeldakse aktiivselt," sõnas Salm.

"Käib NATO kaitseplaanide ellu viimine ja liitlaste julgeoleku tagamine. On käivitatud NATO juhtimisstruktuur. NATO vägede valmisolekut on oluliselt suurendatud. Liitlaste kohalolekut on suurenenud. Kogu NATO idatiiva kohal on õhu- ja lahingpatrullid. NATO lennukid on 24/7 õhus," rääkis Salm.

Salmi sõnul teatas NATO selle nädala alguses kiirreageerimispataljoni siirmisest Rumeeniasse. Kokku on Salmi sõnul viimaste nädalate jooksul NATO idatiival kasvanud NATO vägede arv kasvanud 15 000-ni, millest ca 10 000 on Ameerika Ühendriikidest.

Salm märkis, et lisaks on kõrges valmiduses üle 100 hävitaja ning ka NATO sõjalaevad, millest seitse asub praegu Läänemerel.

"Täiendavalt on Eestis 2000 Briti sõdurit. Need pataljonid on antud Eesti kaitseväe koosseisu. Nädala alguses tuleb siia taanlaste kompanii ja lisaks on kohal prantslaste kompanii," rääkis Salm.

Salm ütles, et tugevdatud on kohalolekut ka Lätis ja Leedus ning järgmisel nädalal toimub Lätis USA juhitud õppus Saber Strike.

Salm rääkis veel, et 16. märtsil kohtuvad NATO kaitseministrid, kes arutavad NATO vägede suurendamist NATO idatiival. Tuleb dramaatiliselt suurendada vägede kohalolekut idatiival. "Need ettepanekud tulevad lauale juba aprillis-mais," ütles ta.

Rääkides viimasel ajal sagenenud tuumasõjaga ähvardamisest Venemaa poolt, ütles Salm, et NATO riikidele täna tuumarünnaku ohtu ei ole.

Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg ütles, et kuigi Venemaa ressursid Ukraina piiride äärde viidud vägedest hakkavad ammenduma, saab uut ressurssi juurde tekitada mobilisatsiooniga, ent see võtab aega.

Grosbergi sõnul jätkub, nagu eelnevatel päevadel, Venemaa pealetung Kiievile, mis Eesti luure hinnangul on selle operatsiooni põhieesmärk. Samal ajal üritatakse varustust järele vedada ja reorganiseerida oma üksusi.

Grosbergi sõnul kaotas Venemaa laupäeval viis helikopterit ja kaks lennukit, mis said pihta lühimaa rakettidega.

"Ida pool Dneprit on seis samasugune nagu viimased nädal aega, see massiivne kolonn on jätkuvalt samas kohas kinni. Mudane periood on alanud ja maastik on üle ujutatud, me ei ta kas see on meelega tehtud või looduslik iseärasus," ütles Grosberg.