Gerda Raag: Ukraina ja Venemaa rahvusvahelises kohtus

Ukraina eesmärk on, et rahvusvaheline kohus tunnistaks, et Ukraina pole genotsiidi toime pannud ja et Venemaa "sõjaline erioperatsioon" on toimunud valeväite alusel, kirjutab Gerda Raag.
Esmaspäeval toimus esimene avalik istung rahvusvahelises kohtus, kus arutatakse Ukraina taotlust tuvastamaks, et Ukraina ei ole pannud toime genotsiidi Luhanski ja Donetski piirkonnas, nagu on väitnud Venemaa.
On erakordne, et rahvusvahelisel kohtul palutakse tuvastada negatiivset asjaolu ehk et genotsiidi ei toimunud.
Miks esitab Ukraina negatiivse tuvastushagi?
Rahvusvahelises õiguses on väga limiteeritud juhud, mil võib sõjaliselt tungida sisse teise riiki. Venemaa on Ukraina puhul üritanud kasutada neist eelkõige kahte.
Esiteks väites, et Luhansk ja Donetsk kui väidetavalt iseseisvad riigid kutsusid Venemaad appi (nagu me teame, siis 22. veebruaril tunnistas Venemaa nende piirkondade väidetavat iseseisvust).
Teiseks on Venemaa väitnud, et Ukrainasse tungimine ja "sõjalise erioperatsiooni" korraldamine olid vajalikud genotsiidi konventsiooni alusel, et ära hoida ja peatada Ukrainlaste korraldatav genotsiid. Võimalik, et just selle argumendi tõttu on Venemaa toonud oma jutupunktidesse ka natsitemaatika.
Seega on Ukraina eesmärk, et rahvusvaheline kohus tunnistaks, et Ukraina pole genotsiidi toime pannud ja et Venemaa "sõjaline erioperatsioon" on toimunud valeväite alusel, mistõttu ei ole sellel õiguslikku alust.
Menetluse käik rahvusvahelises kohtus
Ukraina esitas oma seisukohad esmaspäeval. Kuigi Venemaa pidi esitama oma seisukohad teisipäeval, on Venemaa andnud teada, et ei kavatse istungitel osaleda. Seega jätkuvad istungid ilma Venemaa osavõtuta.
Istungite kohta on rohkem võimalik lugeda rahvusvahelise kohtu pressiteatest, kust leiab ka istungi ülekande veebilingi. Ukraina avaldust on võimalik lugeda siit.
Toimetaja: Kaupo Meiel