Mälksoo: Venemaa tegevus on muutnud maailmakorda

Foto: ERR/ Hege-Lee Paiste

Rahvusvahelise õiguse asjatundjate Lauri Mälksoo ja René Värgi hinnangul on Venemaa pannud toime sõjakuriteo, kuid president Putini vastutusele võtmine saaks olema väga keeruline.

Vikerraadio saates Uudis + rääkis akadeemik ja rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo, et Ukrainasse tungides on Putin rikkunud ÜRO hartas sätestatud õigusnorme.

"Rahvusvahelise õiguse normiks peetakse ÜRO harta keeldu kasutada teise riigi suhtes sõjalist vägivalda. See on artikkel kaks lõige neli, mis lepiti kokku 1945. aastal. Intriig seoses Venemaa sõjaga Ukraina vastu on see, et Venemaa on riik, kes peaks käituma kui üks rahvusvahelise korra alustala, sest Venemaal on ÜRO julgeolekunõukogus alalise liikme koht. Kui julgeolekunõukogu liige otsustab ise nii käituda, siis see küsimus ei puudata enam Ukrainat, vaid maailmakorda tervikuna," rääkis Mälksoo.

Venemaa mõtlemist rahvusvahelisest korrast ja ÜRO-st on mõjutanud Teine maailmasõda ja sellele eelnenud sündmused. "Järeldus Teisest maailmasõjast on see, et võim kehtestab õiguse. Venemaa oli Teise maailmasõja võitjate seas ja see kustutas selle, mis oli olnud varem. Võitjad defineerivad rahvusvahelise õiguse. Agressiooni mõiste osas pole Venemaa ainuke ÜRO julgeolekunõukogu liige, kes arvab, et selle agressoriks nimetamise peaks käima läbi selle nõukogu. Jaltas 1945. aastal kokku pandud maailmakord reserveeris endale teatud eriõigused," selgitas Mälksoo.

Putin ründas Leninit

Putini põhjendus Ukrainasse tungimisel toetub abstraktsele tõe ja õiguse mõistele, mida ta mainis venelastele suunatud teleesinemises. "Putini kõnes oli terve rida õigustusi, millest osa olid juuravaldkonnast ja osa mujalt. Nimetati enesekaitset, soovi taastada jõudude tasakaal, nimetati normide kehtetust, kuid peamine õigustus oli see, et tõde ja õigus on venelaste pool. Need on õigusvälised kategooriad - neid on ajalooliselt nähtud õigusest kõrgemate kategooriatena. Sellele apelleeris Putin," rääkis Mälksoo.

Samas ei saa venelased, kes jälgivad Vene riiklikku meediat, üldse teada, et sõjategevus toimub ka väljaspool Donetskit ja Luganskit. Sellest vene riiklik meedia ei kirjuta, ütles Mälksoo.

Siiski peavad venelased leppima asjaoluga, et nende riik on kallale tunginud teisele riigile. "Oluline aspekt on see, et USA luure eelhoiatustel oli mõju, et venelastel ei õnnestunud korraldada üllatusoperatsiooni, nagu ta korraldas Krimmis. Samuti ei saanud nad korraldada endale ajendit. Sellel on oluline tagajärg: tänane Venemaa peab hakkama saama kuvandiga, et ta on agressor," rääkis Mälksoo.

Mälksoo lisas ka, et Putini ajaloo-alane teleloeng oli oluline signaal Eestile, sest üsna palju seal kõlanud loogikast on üle kantav Balti riikidele. "Meie mõtleme, et Nõukogude Liit oli Vene impeeriumi 20. sajandi vorm. Ja nüüd Putin ründas Leninit ja bolševikke, süüdistas neid, et nad lasid riikidel ära minna. See puudutab ka aastat 1920, kui sõlmiti Tartu rahuleping. See on murettekitav," rääkis Mälksoo.

Rene Värk. Autor/allikas: ERR

Venemaal oma juriidiline reaalsus

ERR-i küsimusele, kuidas Lääs peaks suhtuma võimaliku nukuvalitsusse, kelle Venemaa võib tahta Kiievis võimule panna, vastas Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor René Värk, et sellist nukuvalitsust ei saa pidada õiguspäraseks. "Valitsuse moodustamine ja koosseis on riigi siseasi, millesse teised riigid ei tohi sekkuda. Juba Ukrainasse tungimine oli õigusvastane, samuti oleks õigusvastane ka relvastatud jõu toetusel valitsuse muutmine," rääkis Värk.

Mälksoo hinnangul vajaks venelaste paika pandud Ukraina nukuvalitsus endiselt Vene sõjalist tuge, sest jätkuks Ukraina relvastatud vastupanu valitsuse vahetusele. "Lääs ei tunnustaks sellist valitsust, kuid Venemaa on juba harjunud mittetunnustamisega. Lõuna-Osseetiast Krimmini on Venemaa loonud juriidilise reaalsuse, mida Lääs ei tunnusta ja milles Venemaa on õppinud elama," rääkis Mälksoo.

"Kahtlen, kas ainult sanktsioonid panevad Venemaad ümber mõtlema. Nende mõjukus on pikemaajalisem kui sõda Ukrainas praegu. Lääne suhtumises peab olema otsus, et suhted Venemaaga ei saa enam olla business as usual. 2014. aastal tulid pinnale majanduslikud jm huvid, nagu see polekski olnud ÜRO harta vastane sõjalise jõu kasutamine.  Hea näide, kuidas lepitamispoliitika ei tööta, vaid tekitab vastaspooles suuremat huvi. Annab märku, et teisi riike ei huvita peale raha ja heaolu mingid muud väärtused," rääkis Mälksoo.

Kuidas saada Putin kohtusse?

Mis puutub Donetski ja Luganski riikidena tunnustamisesse Venemaa poolt, siis Värgi sõnul on tunnustamine lõppastmes poliitiline otsus. "Antud juhul võib väita, et Donetski ja Luganski tunnustamine rikub Venemaa kohustust hoiduda sekkumast Ukraina siseasjadesse ja kohustust austada Ukraina territoriaalset terviklikkust," ütles Värk.

Küsimusele, kas Putini sõjatribunali alla toomine võiks olla võimalik, vastab Värk, et see oleks võimalik teoreetiliselt. "Haagis on kaks rahvusvahelist kohtuorganit. Esiteks Rahvusvaheline kohus, mis tegeleb riikidevaheliste vaidluste lahendamisega. Teiseks Rahvusvaheline kriminaalkohus, mis tegeleb üksikisikute kriminaalvastutusega. Ei ole olemas Haagi tribunali, Haagi sõjatribunali, Haagi sõjaroimatribunali või muid meediast levivaid nimetusi," täpsustab Värk.

"Ukraina andis Rahvusvahelisele kriminaalkohtule õiguse uurida Ukrainas alates 20. veebruarist 2014 toimunud rikkumisi. Seega on põhimõtteliselt võimalik praegu Ukrainas toimuvat uurida ning võtta vastutusele inimesi, kes planeerivad, panevad toime või käsivad toime panna rahvusvahelisi kuritegusid, nagu genotsiidikuritegu, inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod," rääkis Värk. "Teoorias võib kohus menetleda ka Putinit ennast, aga kuidas saada Putin reaalselt kohtu ette?"

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: