Gerda Grauberg: Eesti liitumisest Ukraina-Venemaa kohtuvaidlusega

Gerda Grauberg
Gerda Grauberg Autor/allikas: Erakogu

22. septembril esitas Eesti avalduse Rahvusvahelisele Kohtule, et osaleda Ukraina-Venemaa asja arutamises. Kohtuasjaga liituvatest riikidest ei saa siiski menetluse pooli, kirjutab Gerda Grauberg.

Kui üldjuhul on Rahvusvahelise Kohtu vaidlus vaid konkreetsete poolte vaheline küsimus, siis oma avaldusega ühines Eesti 14 teise riigiga, mis on avaldanud soovi liitumiseks Ukraina-Venemaa asjaga, tuginedes erandlikule sättele Rahvusvahelise Kohtu statuudis.

Milles kohtuvaidlus seisneb?

Meeldetuletuseks, et Ukraina esitas 26. veebruaril Rahvusvahelisse Kohtusse avalduse Venemaa vastu asja algatamiseks, et kohus kinnitaks, et Ukraina pole toime pannud genotsiidi.

Seeläbi soovib Ukraina lükata ümber Venemaa väite, et Ukrainasse tungimise aluseks oli Ukraina poolt toime pandud väidetav genotsiid, mis Venemaa sõnul annab tema tegevusele õigusliku aluse "sõjaliseks erioperatsiooniks". Samuti palus Ukraina esialgse meetmena kohtult, et Venemaa lõpetaks Ukrainas toimuva sõjalise operatsiooni.

Venemaa on seni keeldunud kohtumenetluses osalemast, tuues põhjenduseks, et Rahvusvahelisel Kohtul puudub jurisdiktsioon vaidluse üle otsustamaks. Seetõttu ei osalenud Venemaa ka märtsi alguses toimunud istungil. Sellegipoolest rahuldas kohus Ukraina esialgse meetme taotluse ja keelas Venemaal sõjalise operatsiooni jätkamise ja menetluse takistamise. Nagu näha, ei ole Venemaa kohtu korraldusi täitnud.

Mida sätestab statuudi artikkel 63?

Statuudi artikli 63 teise lõike alusel on riikidel õigus liituda Rahvusvahelises Kohtus pooleli oleva kohtuasjaga, kuid sel juhul on kohtu tõlgendus asjakohase õigusakti normist ka liitunud riikidele siduv. Sellise liitumise eelduseks on, et riik on kohaldatava rahvusvahelise lepingu osapooleks.

Küsimus, kuidas genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni tõlgendatakse, on liituvatele riikidele oluline, sest tõlgendusest oleneb osaliselt ka, kas Venemaa tohtis väidetava genotsiidi ärahoidmise eesmärgil veebruaris Ukrainasse tungida.

Eesti on alates 1992. aastast genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni osapooleks, mistõttu oli ka Eestil võimalik esitada menetlusega liitumise avaldus. Vastavalt statuudi reeglitele on Ukrainal ja Venemaal võimalik avaldada arvamust liitumisavalduse osas.

Mida saavad liitunud riigid teha?

Kohtuasjaga liituvatest riikidest ei saa siiski menetluse pooli. Liituvate riikide sõnaõigus piirdub sellega, kuidas tuleks kõnealuse rahvusvahelise lepingu sätteid tõlgendada. See tähendab, et Eestil ja teistel liitunud riikidel on võimalik avaldada oma arvamust, kuidas tuleks genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni ja seal sisalduvaid käitumisjuhiseid tõlgendada.

Varasemas Rahvusvahelise Kohtu praktikas on ebaselge, kas liitunud riikide avaldatud arvamus kohtu jurisdiktsiooni osas kuulub samuti statuudi artikli 63 kohaldamisalasse. Enamik liitumist taotlenud riikidest, sh Eesti, on siiski teemal peatunud ning jaatanud Rahvusvahelise Kohtu jurisdiktsiooni vaidluse lahendamisel.

Mida ütles Eesti oma avalduses?

Toetades Ukraina argumenti, et Rahvusvahelisel Kohtul on jurisdiktsioon vaidluse lahendamiseks, rõhutas Eesti muu hulgas, et kui genotsiidi konventsioonist tuleneb kohtu õigus tuvastada, et genotsiid on toime pandud, on kohtul selgelt õigus ka tuvastada, et seda pole tehtud.

Samuti on rahvusvahelisel kohtul jurisdiktsioon vaidluste üle, mis käsitlevad ühepoolset sõjalise jõu kasutamist väidetava genotsiidi takistamise ja karistamise eesmärgil.

Konventsiooni sisulise tõlgendamise küsimuses rõhutas Eesti, et genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon nõuab enne tegutsema asumist erapooletute tõendite kogumist, näiteks rahvusvahelise kriminaaluurimise kaudu.

Samuti ei saa genotsiidi kui rahvusvaheliselt hukka mõistetud tegevuse ennetamine ja lõpetamine olla ühe riigi tegevus, vaid nõuab rahvusvahelise üldsuse kooskõlastatud tegevust. Seda eriti võõrriigi territooriumil toime pandavate meetmete korral.

Kes on veel menetlusega liitumist taotlenud?

Esimesteks menetlusega liituda soovinuteks olid juulis Läti ja Leedu. Neile on lisandunud Uus-Meremaa, Suurbritannia, Saksamaa, Ameerika Ühendriigid, Rootsi, Prantsusmaa, Rumeenia, Poola, Itaalia, Taani ja Iirimaa. Eestiga samal päeval esitas menetlusega liitumise avalduse ka Soome.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: