"Kui sa saadad hävitajad reaalselt õhuruumi kaitsma, siis see on lisaargument sõtta sekkumise jaoks. Mina ei julge öelda, kas päeva lõpuks saab NATO otsus olema nii- või naapidi. Aga kui minu isiklikku arvamust küsida, siis isiklikult ma teeks selle käigu. Minu isiklik arvamus on jah," rääkis Laanet "Terevisioonis".

Küsimusele, kas Laaneti isiklik arvamus väljendab ka Eesti positsiooni, vastas minister, et Eesti positsioon lähtub sellest, mis on üleüldine positsioon NATO laua taga.

"Me peame mõtlema, mida see käik järgnevalt võiks kaasa tuua. Kas see tuumanupp, mis on Putini parema käe all, jääb samasse asendisse, mis ta täna on. Või vajutatakse see alla? Me peame kõiki neid samme suutma ette näha," sõnas Laanet.

Ta täpsustas, et kui minnakse kaitsma Ukraina õhuruumi, siis eeldab see 30 NATO liikmesriigi nõustumist.

"See tähendab, et need 30 liikmesriiki ehk NATO astub sõjalisse tegevusse Venemaa vastu. See tähendab ka, et Eesti on siis Putini Venemaaga sõjas. Seda otsust arutatakse, aga seda otsust ei ole kerge teha. Ma ei julge täna väita, et seda otsust ei tulegi – mine sa tea, võibolla ühel päeval see tulebki."

Laanet ei nõustunud hinnanguga, et kõik see paistab välja, et NATO pelgab Venemaad, kuigi asjad võiks olla vastupidi.

"NATO ja kogu lääs on teinud kiireid otsuseid, olen sellest positiivselt üllatunud. Kasvõi sanktsioonide rakendamine, kasvõi sõjalise abi andmine, kasvõi kogu humanitaarabi Ukraina suunal. Kaks nädalat tagasi ei oleks mitte keegi uskunud, et nii kiirelt ja julgelt otsused tehakse."

Laanet lisas, et NATO kaitseministrid kohtuvad 16. märtsil ja selleks ajaks on pandud lauale teatud otsuse eelnõud. Enne seda toimub NATO välisministrite arutelu. Laaneti kinnitusel ei lähe Eesti NATO laua taha lihtsalt istuma ja kätt tõstma, vaid Eesti on olnud kogu Ukraina sõja olnud otsustavas rollis erinevate ettepanekute ja hoiakutega.

"Kui varem vaadati Eestit, et miks te jälle tõstatate mingeid probleeme seoses Venemaaga, siis täna vaadatakse meie otsa ja öeldakse, et kuulge, on teil veel pakkuda mingeid lahendusi seoses Venemaaga. Eesti on laua taga tõsiselt kaasa rääkimas ja mõningates asjades suisa eestvedaja," ütles Laanet.