Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel on Eestisse jõudnud üle 5000 Ukraina sõjapõgeniku, kes ei plaani siit edasi liikuda. Umbes kolmandik neist on tööealised ja paljud otsivad aktiivselt võimalust kohe tööle asuda, kinnitas Pagulasabi juht Anu Viltrop.

"Peaasi, et tööle saaks, olen ma aru saanud, et on valdav suhtumine."

Töötukassa lõi eraldi veebilehe tööpakkumistega ukrainlastele. Üle 700 ettevõtte on end seal üles andnud, kuid konkreetseid tööpakkumisi on teinud umbes veerand, ütles töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets.

"Hästi palju tuleb tööandjatelt ka seda infot, et vabu töökohti justkui polegi, aga ollakse aitamise eesmärgil valmis Ukrainast saabujatele tööd pakkuma," rääkis Liivamets.  

Ettevõtjaid takistab osaliselt see, et praegu saab põgenikke tööle võtta üksnes lühiajalise töötamise regulatsiooni alusel. Selle tingimused aga paljudele firmadele ei sobi, sest näiteks tuleks pea kõigil töökohtadel maksta vähemalt Eesti keskmist palka, välja arvatud hooajatööde puhul, märkis Liivamets.

"Need on põllumajandus, metsandus, kalandus, toidu ja jookide tootmine ning toitlustus. Seal keskmise palga nõuet ei ole, lihtsalt lubatud töötamise periood on natuke lühem," selgitas ta.  

Euroopa Liidus tehti eelmisel nädalal põhimõtteline otsus rakendada põgenike puhul ajutise kaitse mehhanismi, mille järgi võrdsustatakse nad sisuliselt alaliste elanikega. Töötukassa loodab, et esimesed elamisload antakse selle alusel välja lähema nädala või paari jooksul.

Tööpakkumisi on ukrainlastele kõikvõimalikes valdkondades, aga praegu ei ole täpset ülevaadet, kuidas need lähevad kokku põgenike profiiliga, sest sellist ülevaadet riigil pole, märkis Pagulasabi juht Viltrop.

"Need inimesed, kellega mina kõnelenud olen, on ikka väga erineva oskuse ja ettevalmistusega. Ja kui ma vaatan tööpakkumisi, mida ka meie andmebaasist läbi on käinud, siis on seal hooajatöid, aga on ka lausa tippspetsialistidele suunatud pakkumisi, näiteks IT-arendus või midagi sellist," ütles Viltrop.

"Seal on palju turismisektorit ehk majutus- ja toitlustusvaldkonna tööpakkumisi, aga ka suhteliselt palju tootmistöid. On tööpakkumisi haridusvaldkonnas, kus otsitakse nii õpetajaid kui ka psühholooge," lisas Liivamets töötukassast.

Sõjapõgenikud teeksid teistsugust tööd kui varem saabunud ukrainlased

Liivamets rõhutas ka, et tegu on täiesti uut tüüpi Ukraina tööjõuga kui varem Eestis käinud.

"Kui lühiajalistest töötajatest ikkagi valdav enamus on mehed, tootmistööl või ehituses, siis praegu saabuvad põhiliselt naised ja peame sellega ka arvestama, et enamik tuleb väikeste lastega, eakate vanematega. Ehk hooldusteema ja selle lahendamine on ka oluline asi, mis mõjutab nende tööleasumise suutlikkust."

Paljud ukrainlased otsivad tööd ka iseseisvalt. Näiteks leidis üks Tallinna saabunud kosmeetik kahe päevaga töö ilusalongis. Ida-Virumaal läksid haigla uksele aga ukrainlannad, kes kodumaal töötasid meditsiiniõdedena. Keelenõuete tõttu nad täpselt sama tööd Eestis teha ei saa, kuid saavad aidata, millega vaja.

Pagulastele töötamisvõimalusi tutvustanud Liivamets märkis aga, et kauaks need inimesed siia jääda ei plaani.

"Mitmed on andnud teada, et nad tahaksid teha ajutist tööd, mis võib olla väga lihtne. Neile ei ole üldse oluline, et see peaks vastama nende erialasele profiilile. Väga paljud inimesed usuvad ja loodavad, et nad saavad lähinädalatel tagasi pöörduda. Nad ei oleks siia saabunud ilma selle sõjalise konfliktita. Nende fookus on otsida turvalist kohta endale ja oma perele selleks ajaks kui see sõjategevus seal kestab," rääkis Liivamets.  

Ta rõhutas, et tööandjad peavad arvestama, et sõja eest põgenenud inimesed on kriisis ja nende kohanemine siinse eluga võtab aega.

"Nad võivad olla veidi heitlikud. Esialgu tundub, et nii, ma nüüd tahan kohe jalad alla saada, kohe tahan tööle hakata ja tuntakse esimesel päeval juba huvi töötukassa ja tööandjate vastu, aga me peame arvestama, et kui tuleb mingeid tagasilööke siin majutumisel, sisseelamisel, kooli ja lasteaeda saamisel, siis see olukord võib muutuda."

Liivametsa hinnangul on paremas seisus need põgenikud, kes saabusid Eestisse varem, sest neil olid siin tuttavad inimesed ees ootamas.

"Esmalt on siia tulnud need inimesed, kellel on siin olemas lähivõrgustik, pere või sugulased, näiteks siin lühajaliselt töötavate ukrainlaste pereliikmed. Neil on mingi eluase, neil on kohalikke olusid rohkem tundev lähikondne ees. Neil inimestel, kes tulevad hiljem, nii-öelda juhuslikult, neil läheb sisseelamine natuke pikemalt."