"Protsessi kiirendamiseks olema pannud teenindussaalidesse täiendavalt töötajaid, kes saaksid taotlusi vastu võtta. Alates tänasest on teenindussaalid ka kauem lahti - kuni kella kaheksani õhtul. Samuti avame kõik oma suuremad teenindussaalid nädalavahetustel ajutise kaitse taotluste menetlemiseks," rääkis politsei- ja piirivalveameti kriisijuht Egert Belitšev kolmapäeval peetud pressikonverentsil.

Ta palus Eesti kodanikel nädalavahetustel PPA teenindussaalidesse mitte tulla, kuna need on sel ajal mõeldud ainult sõjapõgenike teenindamiseks.

"Lisaks avame ka mobiilseid menetluspunkte põgenike majutusasutustes koha peal taotluste vastuvõtmiseks," ütles Belitšev.

"Püüame teenuseid ja toiminguid muuta veel kompaktsemaks ja paljud teenused viia juba ka piirile. Kuna enamus Ukraina sõjapõgenikke saabub Ikla piiripunkti kaudu, siis on meie esmane pingutus vastuvõtupunkt, mis viiks kõik pakutavad teenused nii suures ulatuse, kui on võimalik juba piirile," selgitas PPA kriisijuht.

Belitševi sõnul on Eestisse saabunud juba ligi 22 000 Ukraina põgenikku, kellest umbes 5000 on läbinud Eesti transiidina, aga üle kolmveerandi on otsustanud siia jääda. Ajutise kaitse on Eesti andnud 700 Ukrainast saabunud inimesele. "Aga eilse seisuga on broneerinud juba ligi 4000 inimest omale aja taotluse esitamiseks," lisas Belitšev.

"Meie kohustuseks riigina on neid inimesi aidata ja rahuldada nende esmavajadused, pakkuda sotsiaalset abi ja võimaldada esimesel võimalusel Eestis jalad alla saada. See on kõige olulisem nii nende inimeste kui ka Eesti riigi jaoks, et need inimesed saaksid võimalikult kiiresti iseseisvale elule," rääkis PPA esindaja.

Belitšev meenutas ka seda, et sarnases olukorras on pärast Teist maailmasõda olnud ka läände põgenenud eestlased, keda samuti nende saabumisriikides aidati.

Eestilt ajutise kaitse saamine võimaldab Ukraina kodanikele ligipääsu tööturule ja sotsiaalteenustele. See annab neile ka elamisloa ja võimaluse asuda korraldama oma igapäevast elu.