ERR-i portaal kirjutas kolmapäeval, et relvaomanike liidu ettepanekul tuleks viivitamatult peatada nende Eestis elavate või elamisõigust omavate välismaalaste relvaluba, kellel on Vene Föderatsiooni ja tema liitlasriikide kodakondsus. Selliseid inimesi oli 2020. aasta andmetel 1300. Kaitsepolitsei büroojuhi Harrys Puusepa sõnul väärib see ettepanek arutelu.

"Peame mõistma seda, et kodanikel on varjatud või varjamata eeldus, et ta on oma riigile lojaalne. Millistel tingimustel saab inimeste õigusi piirata, siis see on võimalik, kui see on põhjendatud. Aga see ei tähenda rahvusepõhist diskrimineerimist, me räägime kodakondsusest, mitte rahvusest. Aga kui see on vajalik ja põhjendatud, siis on võimalik piirata relva kandmise ja relvaloa andmist."

Puusepp lisas, et julgeolekuasutused peavad mõtlema kõikvõimalikele ohtudele, kui tõenäolised need on ja mida saaks ohtude maandamiseks ette võtta.

"Me kõik tahame, et me saaks elada rahumeelselt. Eestis on kõrge heaolu tase võrreldes Venemaaga. Meie venekeelsed inimesed oskavad hinnata, et meil on õigusriik, ja teavad, milline on meie igapäevane heaolu Venemaaga võrreldes. Ja see võib tähendada ennetava meetmena, et osal inimestel tuleb taluda, et mingid nende õigused on piiratud. Aga kui oht on vähenenud, saab otsused ümber vaadata," vihjas Puusepp, et kui Vene kodanikele peaks võetama relvaluba, siis tehakse seda ajutiselt.

Sõjapidamise reegleid tuleb ka Ukraina poolel sõdides täita

Kapo büroojuht rääkis ka sellest, millega peavad arvestama inimesed, kes soovivad näiteks Ukraina vägedele appi minna.

"Inimesed, kes lähevad sõtta, peavad arvestama sellega, mis sõtta nad lähevad. Kes lähevad appi Ukrainale, need lähevad kaitsma nii nende riiki, aga ühtlasi ka Euroopat. Ma usun, et need inimesed on läbi mõelnud, mida see tähendab ja millised ohud sellega kaasas käivad. Sõjas võib surma saada. Sõjas võib vangi langeda. Kui appi minnakse, siis ei saa seda seostada Eesti riigi ametlike sümbolitega. Aga tõsi on, et on inimesi, kes soovivad Ukrainale appi minna."

Kas sellised inimesi on Eestis kümneid või sadu, seda ei soovinud Puusepp öelda.

"Kui minna Ukraina armee koosseisu, siis Eestis see otsene süütegu pole. Aga ka Ukraina poolel sõdides tuleb sõjapidamise reeglitest kinni pidada. /.../ Ja kui inimesed sinna lähevad ja pärast tagasi tulevad, võiksid nad ise Eesti riigi julgeolekuasutustega ühendust võtta. Meil oleks, millest rääkida," sõnas Puusepp.

Selles, kui palju inimesi on soovinud Eestist minna Vene poolele sõdima, jäi kapo büroojuht veelgi napisõnalisemaks.

"Me teeme erinevaid tegevusi, mis aitavad ennetada ja tõkestada julgeolekuohtu. Mida täpsemalt ja mitut inimest on meil õnnestunud peatada, sellest me ei kipu väga rääkima. Küll aga peavad sellised inimesed arvestama, et Putini armee ridades panevad nad toime rahuvastaseid kuritegusid, mistõttu me tungivalt ei soovita neil sinna minna. Kui keegi teab kedagi, kes plaanib minna sõtta Ukraina vastu, tuleks sellest kaitsepolitseile teada anda. Küll meie välja selgitame, kas see vastab tõele."

Vene propaganda ei lähe enam otse veeni

Puusepp pidas õigeks, et Eesti otsustas sulgeda Vene vaenulike telekanalite näitamise Eestis.

"Mina arvan, et see muudab Eestit turvalisemaks, kui vaenulik Kremli propaganda ei tule inimestele n-ö otse veeni. Kes tahab väga vaadata, siis kindlasti mingi võimaluse ta endiselt leiab. Aga kui me räägime täiemahulise sõja õigustamisest, siis need valed on ületanud taluvuspiiri. Selle sammuga muutsime raskemaks Putini režiimil Eesti inimeste mõjutamise igapäevaselt."

Puusepp lisas, et kui keegi näiteks sotsiaalmeedias Putini režiimi kuritegusid õigustab või naeruvääristab selle ohvreid, tuleks ka sellest sotsiaalmeedia platvormi omanikku teavitada või räigematel juhtudel võtta ühendust kapoga. Ta ütles, et viimasel ajal on selliseid tähelepanekuid väga palju saadetud.

"Seda on hea näha, et kui Kremli režiim üritab sisendada konflikti keele- või rahvuspõhiselt, siis inimesi, kes on selliste rikkumiste pärast mures, on nii eesti, vene, ukraina kui ka inglise keelega. Meie poole tasub pöörduda, kui tegemist on Eesti riigi vastase tegevusega – kui õigustatakse või õhutatakse sõda Ukraina vastu või kui kutsutakse üles minema võitlema Ukraina vastu."

Samas tõi kapo büroojuht välja, et see on osa just Kremli müüdiloomest, et Eestis on suur ja vaenulik nn viies kolonn.

"Faktide vastu nad ei saa. Kui me räägime 10 protsendist, kes ei toeta näiteks NATO-t, siis me märkame ka seda rohkem. Uudisväärtuse kriteerium tähtsustab neid 10 protsenti rohkem kui neid 90 protsenti, kes on teistsuguse suhtumisega. Ja juba 2014. aastal oli näha, et Kremli propaganda uskujad ise ka ei tahtnud, et midagi sarnast Eestis juhtuks."

Puusepp lisas, et erinevate konspiratsiooniteooriate uskujaid on ka eestikeelsete inimeste seas ehk mingit rahvuspõhist joont maha tõmmata ei maksa.

"Et mis juttu räägitakse ja kuidas võetakse Kremli jutupunkte üle. Eks see näitab seda, et inimesed ei ole võimelised vastu võtma keerulist maailma ja usuvad lihtsustatud valesid. Ma pigem tõmbaks selle joone sinna, kus on ühel poolel demokraatiameelsed ja teisel pool need, kes usuvad mingeid ulme väljamõeldisi ja ei usu ka meie väärtusi," sõnas kaitsepolitseiameti büroojuht Harrys Puusepp.