Relvaomanike liit: Eestis elavate Vene kodanike relvaload tuleks kohe peatada
Eesti Relvaomanike Liit tegi ettepaneku muuta relvaseadust nii, et tulirelvi ja laskemoona võiksid Eestis omada ja vallata ainult Eesti, Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikud. Liidu hinnangul tuleks viivitamatult peatada nende Eestis elavate või elamisõigust omavate välismaalaste relvaload, kellel on Vene Föderatsiooni ja tema liitlasriikide kodakondsus.
Kirjas siseministrile toob relvaomanike liit välja, et 2020. aasta avalike andmete järgi elab Eestis 1300 Vene Föderatsiooni kodanikku, kes omavad Eesti relvaluba ja tulirelvi.
"Nende seas on ka sportlaskureid, kellel on õigus omada suuri padrunikoguseid. Tulirelvad Eestile vaenuliku riigi kodanike ehk nn viienda kolonni valduses on suur sisejulgeolekurisk. Kui tänasel Venemaal tekib huvi destabiliseerida olukorda Eestis, siis on võimalik neid relvaomanikke kasutada sabotaaži ja diversiooniaktide läbiviimiseks ning sõjaolukorras vaenuliku jõuna," kirjutavad relvaomanike liidu juhatuse liikmed Hillar Põldmaa, Daimar Liiv, Marie Fischer, Pavel Nordberg ja Vootele Voit.
Sellest tulenevalt teevad nad ettepaneku peatada viivitamatult nende Eestis elavate või elamisõigust omavate välismaalaste relvaload, kellel on Vene Föderatsiooni ja tema liitlasriikide kodakondsus. Tulirelvad ja laskemoon tuleks võtta hoiule PPA-sse kuni võõrandamiseni seadusega ettenähtud korras või vastava õiguse tõendamisel riigist väljatoimetamiseni välismaalase lahkumise korral.
Samuti teeb relvaomanike liit ettepaneku suurendada Eesti kodanikest füüsilistele isikutele turvalisuse tagamiseks lubatud laskemoonakogust kuni 1000 padrunini kõigi turvalise tagamise otstarbega tulirelvade kohta.
Liit põhjendab seda sellega, et Ukraina sõda on näidanud, et tsiviilisikute käes olevatest relvadest on olnud suur abi nii üksikute diversantide kui ka vaenulike gruppide ja marodööride kahjutuks tegemisel.
"Piisava kaitsevõimekuse reservi tagamiseks oleks vajalik, et relvaomanikel oleks seaduslik õigus hoida kodus piisaval arvul laskemoona. Kehtiv norm (200 padrunit kõigi turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta kokku) võimaldab sisuliselt üks-kaks korda käia tiirus treenimas, kuid ei taga piisavat julgeolekureservi. Kui inimesel on mitu erinevas kaliibris relva, siis väheneb ühe relva kohta lubatud padrunikogus veelgi."
Samuti soovib relvaomanike liit suurendada Eesti kodanikest füüsilise isiku valduses lubatud laskemoonakogust kuni 10 000 padrunini kõigi sporttulirelvade kohta.
"Sportlaskurid on ka väärtuslik ressurss riigikaitselises mõttes, kuna nad omavad kvaliteetseid relvi, on lasketehniliselt hästi ette valmistatud ja treenitud ning ohutustehniliselt äärmiselt distsiplineeritud. Samuti on nende klubiline tegevus läbipaistev ja motiveeritud. /.../ Kehtiv norm võimaldab hoida 5000 padrunit kokku kõigi sportrelvade kohta. See võib tunduda suur kogus, aga kuna paljud sportlaskurid omavad mitmeid eri liiki ja kaliibris relvi, siis jaguneb see kogus eri relvade vahel laiali ning ei võimalda piisavat reservi tekitada."
Lisaks tahab liit, et Eesti kodanikest füüsilistele isikutele lubataks käidelda piiratud käibega padrunisalve.
"Tsiviilkäibes levinud AR-15 või AK tüüpi poolautomaatse vintpüssi standardsalv mahutab 30 padrunit. Selliste salvemahtudega toimuvad ka praktiliselt kõik vintpüssi praktikavõistlused. Salvemahu piiramine ei tee relva ohutumaks, küll aga teeb tülikamaks laskemoona kandmise ja relva kasutamise riigikaitselisel eesmärgil," leiab relvaomanike liidu juhatus.
Toimetaja: Urmet Kook