ERR.ee avalikustas 9. märtsil Eesti relvaomanike liidu ettepanekud, millega võiksid Eestis tulirelvi ja laskemoona omada ja vallata ainult Eesti, Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikud. Liidu hinnangul tuleks viivitamatult peatada nende Eestis elavate või elamisõigust omavate välismaalaste relvaload, kellel on Vene Föderatsiooni ja tema liitlasriikide kodakondsus. Samuti tegi liit ettepaneku suurendada Eesti kodanikest füüsilistele isikutele turvalisuse tagamiseks lubatud laskemoonakogust kuni 1000 padrunini kõigi turvalise tagamise otstarbega tulirelvade kohta. Ettepanekut pidas kaalumisväärseks ka kaitsepolitseiamet.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar lükkas kõik need ettepanekud aga tagasi, tuues põhjuseks Eesti kodanike ja välismaalastest relvaloa omanike võrdse kohtlemise.

"Kõigil õiguskuulekatel inimestel on Eestis võrdsed õigused. Relvaseaduses lähtutakse ennekõike isikupõhisest lähenemisest. Relvaloa esmakordsel väljastamisel aga ka loa kehtivuse pikendamisel hinnatakse ja kaalutakse igakülgselt isikust tulenevaid võimalikke julgeoleku ohte. Politsei- ja piirivalveamet on sellega hästi hakkama saanud," kinnitas Kommusaar relvaomanike liidule saadetud vastukirjas.

Ta lisas, et relvaseadus annab PPA-le õiguse tunnistada kehtetuks isiku relvaluba, kui selle omaniku suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada meie riigi julgeolekut. Asekantsleri sõnul tuleb lähtuda konkreetse isiku tegevusest või tegevusetusest ning hinnata selles võimalikku riiklikku julgeolekuohtu.

Samas tunnistab asekantsler, et PPA koostöös Kapoga on juba algatanud sihtsuunitlusega erakorralise järelevalvemenetluse kõigi relvaloa omajate üle, kelle suhtes võiks olla alust arvata või kelle suhtes on varem olnud kahtlus võimaliku julgeolekuohu kohta.

"Järelevalve käigus selgitatakse operatiivselt välja nendest relvaloa omanikest tulenev võimalik oht Eesti julgeolekule ning komplektselt hinnatakse nende isikute eluviisi ning käitumist, mis võib ohustada teiste isikute turvalisust. Tänast poliitilist olukorda arvestades oleme veendunud, et selline kiire ja sihistatud järelevalvega reageerimine on tulemuslik ning me suudame õigeaegselt maandada meie riiki ohustavad sisejulgeolekuriskid."

Asekantsler lükkas tagasi ka relvaomanike liidu teise ettepaneku - suurendada Eesti kodanikest füüsilistele isikutele turvalisuse tagamiseks lubatud laskemoonakogust kuni 1000 padrunini kõigi turvalise tagamise otstarbega tulirelvade kohta. Ka siin toob ministeeriumi kõrge ametnik välja, et üksnes kodakondsuse põhjal erisuste tegemine ei ole põhjendatud.

Samuti ei pea siseministeerium põhjendatuks suurendada enesekaitse või jahipidamise eesmärgil hoitava laskemoona kogust sellisel määral.

"1000 padrunit iga tulirelva kohta on julgeolekuaspektist liiga suur kogus. Arvestades, et meil on relvaomanikke, kellel on enese ja vara kaitsmise eesmärgil mitmeid tulirelvi, võib teatud juhtudel kodus hoiustatav laskemoona kogus kasvada ebamõistlikult suureks. Me ei saa toetada seda, et eraisikutel tekiksid kodudesse laskemoona laod, sest see võib kujutada endast ohtu nii inimesele endale, tema perele kui ka naabritele," kirjutas asekantsler Veiko Kommusaar.