Neljapäeva hommiku seisuga on Eestisse jõudnud 12 488 Vene kallaletungi eest põgenenud ukrainlast, kellest 4000 on lapsed. 3002 inimest nendest on enda sõnul Eestis läbisõidul. MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo ja Inimõiguste keskus on saatnud kirja eri valitsusasutustele nõudmistega, et riigiasutused teeksid plaani, mis saab siis, kui Eesti vastuvõtuvõime nimetatud 10 000 pagulase piir saab täis.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul tähendas esmaspäeval välja käidud ülempiir 10 000 põgenikku, et sellise hulga vastuvõtmisel Eesti senine elukorraldus ei muutu. "Reaalsus on aga see, et kõigile Ukraina kodanikele on Eesti piir lahti ja et neile ja nende pereliikmetele pakume Euroopa Liidu seadustest lähtuvalt ajutist kaitset üheks aastaks, kuni nad saavad oma kodumaale naasta," rääkis Riisalo ERR-ile.

Riisalo näeb lahendust põgenike hulga piiramises. "Seega tahaksin panna inimestele südamele, kes on läinud Ukraina piirile inimesi tooma, et mõelge hoolega, kas me saaksime enne aidata inimesi, kes on juba siia jõudnud," rääkis minister. "Meil on põgenikele transpordiabi vaja ka siin: näiteks Eesti piiril saaks jaotada inimesi väiksematesse transpordivahenditesse, et nad viia eri linnadesse. Inimesed jõuavad Eestisse nii ehk naa, sest sõjapõgenike voog ei rauge," rääkis Riisalo.

Pagulasabile ja teistele organisatsioonidele teeb muret ka asjaolu, et inimeste evakuatsiooni Ukrainast Eestisse on seni rahastanud ainult eraisikud annetustega ja transpordi on korraldanud Pagulasabi. Abiorganisatsioonide hinnangul oleks aga oodatud ka Eesti riigi toetus nii evakuatsiooni rahastamisel kui ka korraldamisel.

Riisalo kinnitab, et Eesti valitsus pole teinud ühtegi otsust, kuidas riik korraldaks inimeste siia transportimist. "Inimeste evakueerimine on olnud vabatahtlik algatus, mille eest ma tänan kõiki inimesi," ütles Riisalo. Ta rõhutab veel kord, et tuleb keskenduda nendele sõjapõgenikele, kes on Eestisse jõudnud. "Vabatahtlikult korraldatud suuremahuline põgenike Eestisse toomine võiks hetkel natuke pidurduda. Küsimus pole esmases majutuses, vaid selles, et ei hotell ega evakuatsioonipaik pole sobilik inimestele aastaseks majutuseks. Peame vaatama üüriturgu, sotsiaalpindasid, eraisikute eluasemetes majutamise võimalusi, sest meil on vaja leida inimestele püsivad elukohad," rääkis Riisalo.

Suured linnad saavad vaevu hakkama

Lisaks MTÜ-dele on suur koormus põgenikega tegelemisel ka omavalitsustel, kelle peamisteks muredeks on nii peagi otsa lõppevad esmased majutuskohad kui ka alaliste elukohtade nappus. Praegu on Ukraina põgenike esmased vastuvõtupunktid loodud nelja linna: Tallinnasse, Tartusse, Rakverre ja Pärnusse. Nendesse linnadesse on sotsiaalkaitseameti hankega korraldatud hotellikohad, kus põgenikud saavad ühe kuu peatuda. Pärast kuuajalist Eestis viibimist peaksid põgenike elukoha ja tööküsimusega tegelema edasi kohalikud omavalitsused.

"Seis põgenikega Tallinnas on keeruline, aga siiani oleme saanud hakkama. Kolmapäeva õhtul oli olukord, kus meile sotsiaalkindlustusametilt antud hotellikohad said otsa, aga õnneks suutsime kõik öösel saabunud põgenikud, kas ajutiselt linnaasutustesse, kust nad said hommikul edasi minna hotellidesse. Suurt abi pakkus ka Anija vald, kuhu inimesed viidi öösel Tallinna transpordiameti bussidega," rääkis Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

"Täna hommikul andis sotsiaalkindlustusamet meile uued hotellikohad ja loodame, et amet leiab neid hotellikohti veel, sest majutusvõimalus on Tallinnas ammendamata. Me kaalume ka varianti, kus linn ise hakkab broneerima eri majutuspindasid, vaatame ringi valminud valminud üürimajade suunal. Pikas perspektiivis pole aga mõeldav, et inimesed jäävad Tallinna. Ka teised omavalitsused peavad põgenikke vastu võtma," rääkis Svet.

Tema sõnul peab hakkama kohe mõtlema ka pikaajalisele majutusele ja töökohtadele, aga seda ei saa jätta ainult linnade ülesandeks. "Pole võimalik olukord, et meil on riigis tuhandeid sõjapõgenikke ja riik ütleb, et kuu aja pärast tegelegu nendega omavalitsused. Ilma riigita ei saa korraldada asja nii, et inimestele tagatakse väärikas elu ja töötamine," on Svet riigi otsuste venimise suhtes kriitiline.

Pagulastele mõeldud hotellikohad on täitumas ka Tartus, kus võetakse inimesi vastu kolmes hotellis. Neist kaks on täitunud, kolmandas, Raadimõisa hotellis, on veel mõned kohad.

"Mina ennustan, et meil on vaja uut hotelli juba neljapäeva jooksul, hiljemalt reede hommikul. Kui Tartus on inimesi, keda ei suudeta majutada hotellidesse, siis meil on võime majutada nad paari tunni jooksul Turu spordihoonesse. Sinna saame väga kiirelt majutada 200 inimest või rohkem, aga see saab olla ainult ajutine peavari. Siiani oleme suutnud kõik inimesed saata hotelli mõnusamatesse tingimustesse," rääkis Tartu abilinnapea Mihkel Lees.

"Vaja on keskset koordineerimist ja avarat vaadet, et inimesed majutada Eesti teiste piirkondade hotellidesse," rääkis Lees. "Kui Tartusse tuleb tuhatkond põgenikku, siis meil pole võimekust saata inimesi linna sotsiaalpindadele või üüriturule," sõnas ta.

Majutust leidub väikelinnades, transport sinna puudulik

Suurenenud põgenikevoo taustal tegi sotsiaalkindlustusamet neljapäeval oma majutuse plaani ümber. "Info muutub iga päevaga ja peame olema paindlikud," rääkis Kaisa Üprus-Tali sotsiaalkindlustusametist.

"Majutuskohti Ukraina põgenikele pole ainult Tallinnas ja Tartus. Meil on raamleping paljude kohtadega: inimesed ei pea majutuma ainult Tallinnas või Tartus, vaid üle Eesti. Probleem on praegu aga inimeste ümberjaotamises. Tegelesime selle mure lahendamisega täna terve päeva. Nüüd on kavas sõlmida transpordi raamleping, et meie partner viiks põgenikud bussiga teise linna majutuskohta," rääkis Üprus-Tali.

Samal ajal otsitakse majutuspartnereid ka suurtesse linnadesse. "Kui räägime täituvusest Tallinnas ja Tartus, siis see tähendab, et hotellides on ka oma broneeringud, mis hotellide täituvust suurendavad," lisas Üprus-Tali.

Hetkel on sotsiaalkindlustusametil kokkulepped 44 hotelliga üle Eesti. Seal on kokku 7500 kohta, millest on praegu täidetud 2000. Täitmata kohad asuvad enamikus väikelinnades.

Majutuskoha keskmine hind koos toitlustusega on 50 eurot päevas.