Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna teatas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele saadetud kirjas, et olukord üüriturul on keeruline: üle poole korteriotsijatest on kinnisvarabüroode hinnangul sõjapõgenikud, kuid üürileandjad eelistavad kohalikke inimesi.

Sõda võib kesta pikka aega, mistõttu ei saa suur osa põgenikest veel niipea kodumaale naasta ja vajab ajutise peatuspaiga asemel püsivamat elukohta.

"Sõjapõgenikele elukoha üürimisel kardetakse eelkõige seda, et nende maksevõime ei ole Eesti enda inimestega samaväärne või mis saab siis, kui jäetakse üüri- või kõrvalteenuste eest maksmata," tõi ta välja.

Pärna märkis, et üürileandjate hirmudest võib aru saada, sest kui tavaliselt kontrollitakse korteri väljaüürimisel inimeste tausta, siis sõjapõgenike puhul ei ole seda võimalik teha ja ka nende maksevõime ei pruugi stabiilne olla.

"Sõjapõgenikel puudub sageli ka üürileandjale kolme kuu tagatisraha maksmise võimalus, mis teeb üürilepingu sõlmimise võimalused sellele sihtgrupile üüriturul veelgi kehvemaks," lisas ta.

Seetõttu paneb omanike keskliit ette, et riik võiks soodustada põgenikele üüripindade pakkumist, andes füüsilisest isikust üürileandjatele üüritulu ajutise maksuvabastuse, mis võiks kesta näiteks kolm aastat.

Kuna sõjapõgenike staatuse on riik fikseerinud, võiks see soodustus motiveerida eraisikuid oma kinnisvara eelisjärjekorras põgenikele pakkuma.

Lisaks kordas liit ettepanekut, mille on juba varem teinud, et füüsilisest isikust üürileandjal võiks olla ühe korteri üürileandmine tulumaksuvaba.

"Selliselt soodustame eraisikute investeeringuid üürikinnisvarasse ja suureneks üüripindade pakkumine, mis võiks ka üürihinna alla tuua," lausus Pärna.

Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et kuna ettepanek alles jõudis nendeni, ei ole ministeerium selle kohta jõudnud seisukohta kujundada.